KINNITATUD
Toiduainetetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 17.11.2011  otsusega nr 12

KUTSE ANDMISE KORD
Maastikuehitaja kutseala kutsetele

1 ÜLDOSA
1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste kutsete andmise korraldamist:
1) Maastikuehitaja II
2) Maastikuehitaja III
1.2 Iga kutse kompetentsusnõuded on kehtestatud kutsestandardis. Kompetentsuse hindamise
positiivse tulemusena väljastatakse kutsetunnistus.
1.3 Eesti Aiandusliit on punktis 1.1 loetletud kutsete kutset andev organ ehk kutse andja
(edaspidi KA).
1.4 KA moodustab kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni, kuhu kuuluvad
maastikuehitaja kutse andmisest huvitatud osapooled: tööandjad, töötajad,
kutse- ja erialaliitude esindajad, spetsialistid, koolitajad, vajadusel klientide ja tarbijate
esindajad, samuti teised huvitatud osapooled.
1.5 Vajadusel nimetab kutsekomisjon hindamiskomisjonid, kes hindavad kutset taotleva isiku
(edaspidi taotleja) kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele.
1.6 Komisjonide volitused kehtivad KA kutse andmise õiguse kehtivuse lõppemiseni.
1.7 Komisjonid lähtuvad oma töös kutseseadusest ja seaduse alamaktidest.
1.8 Kutse esmakordne taotlemine ja taastõendamine võivad eeltingimuste ja vormide poolest
erineda.
1.9 Kutse taotlemine ja tõendamine, sh taastõendamine, on taotlejale tasuline, tasu suuruse
kinnitab Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu (edaspidi kutsenõukogu) KA
ettepaneku alusel.
1.10 Komisjonide liikmete töö tasustatakse KA kehtestatud korra alusel.
1.11 Taotlemise dokumente menetletakse haldusmenetluse seaduse sätetele vastavalt, arvestades
korrast tulenevaid erisusi.
1.12 Korra ja selle muudatused kinnitab kutsenõukogu ning need jõustatakse kutsenõukogu
koosolekule järgneval kutse andmise väljakuulutamisel.
2 KUTSE ANDJA ÜLESANDED
Kutse andja:
1) töötab koostöös kutsekomisjoniga välja kutse andmise korra eelnõu ja esitab selle
kutsenõukogule kutse andmise õiguse taotlemisel,
2) korraldab kompetentsuse hindamise juhendite ja -materjalide ning teiste kutse andmiseks
vajalike dokumentide väljatöötamise,
3) esitab kutsenõukogule kinnitamiseks kutse andmise ja kutse taastõendamisega seotud tasu
suuruse, kooskõlastades selle eelnevalt kutsekomisjoniga,
4) kuulutab välja kutse andmise,
5) tagab kutse andmisega seotud teabe avalikustamise,
6) määrab isiku, kes võtab vastu kutse taotleja avalduse ja dokumendid ning kontrollib nende
vastavust kehtestatud korrale,
7) väljastab kutsetunnistuse,
8) tagab kutse andmise käigus saadud avaldamisele mittekuuluva teabe kaitstuse,
9) vastutab kutse andmise korraldamise protseduuride täitmise eest,
10) esitab kutsenõukogule vähemalt kord aastas kutse andmise korraldamise aruande ning kutse
andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise aruande,
11) edastab Kutsekojale kutseregistrisse kandmiseks kuuluvad andmed.
3 KUTSEKOMISJONI KOOSSEIS JA ÜLESANDED
Kutsekomisjonis peavad olema õiglaselt esindatud kõik kutse andmisest huvitatud osapooled ilma ühtegi huvi eelistamata.
1) Tööandjate ja spetsialistide esindajad
Eesti Aiandusliit (1),
OÜ Maahoole (1),
AS Grüne Fee Eesti (1),
Kaasiku suurtalu (1),
OÜ Hansaplant (1),
OÜ Selteret (1),
AS Sagro (1),
2) Koolitajate esindajad
Eesti Maaülikool (1),
Luua Metsanduskool(1)
3) Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (REKK) (1).
4) SA Kutsekoja esindaja (1) (hääleõiguseta)
3.2 Kutsekomisjon valib oma liikmete seast esimehe ja aseesimehe.
3.3 Kutsekomisjon:
1) töötab välja kutse andmise korra eelnõu koostöös kutse andmise õiguse taotlejaga,
2) töötab välja kutsekomisjoni töökorra,
3) nimetab vajadusel hindamiskomisjoni ja töötab välja hindamiskomisjoni töökorra,
4) arvestab ja esitab KA-le kooskõlastamiseks kutse andmise ja kutse taastõendamise tasu
suuruse,
5) kinnitab hindamisjuhendid ja -materjalid ning teised kutse andmiseks vajalikud dokumendid,
6) otsustab kutse kompetentsuse hindamise vormid,
7) korraldab taotleja dokumentide läbivaatamise,
8) otsustab taotlejale kutse andmise või andmata jätmise,
9) lahendab hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebusi,
10) kinnitab vajadusel kompetentsuse hindamise koha nõuded.
3.4 Kutsekomisjoni koosolekud protokollitakse. Koosoleku protokoll peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: koosoleku toimumise aeg ja koht, koosolekul osalenud kutsekomisjoni liikmete loetelu, koosoleku päevakord, koosoleku käik ja otsused, koosoleku juhataja ja protokollija nimed ja allkirjad. Kutset taotlenud isikutele kutse andmise või andmata jätmise protokollis peab olema viide kutsekomisjoni otsuse vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta (haldusmenetluse seadus § 57 lg 1).
3.5 Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda taotlejale kutse andmise otsustamisel, kui ta on:
1) osalenud hindamiskomisjoni töös või
2) vahetult seotud taotlejale kutse andmiseks ettevalmistava koolituse või väljaõppe
korraldamisega või
3) taotleja tööandja või muul viisil isiklikult huvitatud kutse andmisest või kui muud asjaolud
tekitavad kahtlust tema erapooletuses.
4 HINDAMISKOMISJONI MOODUSTAMINE JA ÜLESANDED
4.1 Hindamiskomisjonid moodustatakse kutsekomisjoni otsusega taotleja kompetentsuse
hindamiseks.
4.2 Hindamiskomisjon:
1) hindab taotleja kompetentsust,
2) koostab hindamise korraldamise ja tulemuste protokolli, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: hindamise toimumise aeg ja koht, hinnatava nimi, taotletav kutse, hindamisobjekti/ hinnatav(ate) kompetentsi(de) nimetus, hindamisviis(id), hindamistulemus, mis keeles hindamine toimus, märge hindamisprotsessist ajutiselt taandatud komisjoniliikmete kohta. Hindamise tulemuste protokolli allkirjastavad hindamisel osalenud hindamiskomisjoni liikmed. Hindamiskomisjon esitab hindamise tulemuste protokolli kutsekomisjonile.
4.3 Hindamise tulemust on võimalik vaidlustada ainult juhul, kui punktis 4.6 esitatud nõuete täitmata jätmine on oluliselt mõjutanud hindamise tulemust.
4.4 Hindamiskomisjoni esimehe määrab kutsekomisjon.
4.5 Hindamiskomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest. Kui hindamine toimub eksami
vormis automaatse testimissüsteemi kasutamisel, mille puhul inimene eksami hindamisse ei
sekku, vaid ainult fikseerib tulemusi, siis peab hindamiskomisjonis olema vähemalt üks liige.
4.6 Hindamiskomisjonide liikmete kompetentsus peab kogumis vastama järgmistele nõuetele:
1) kutsealane kompetentsus,
2) kutsesüsteemialane kompetentsus,
3) hindamisalane kompetentsus,
4.7 Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sobivate isikuomaduste ja hoiakutega ning
tegutsema erapooletult.
4.8 Hindamiskomisjoni liikmetest ei tohi üle ühe kolmandiku olla vahetult seotud antud
hindamiseks ettevalmistava koolituse või väljaõppe korraldamisega ja üle ühe kolmandiku olla taotleja tööandjaga samast asutusest, välja arvatud punktis 4.5 nimetatud automaatse testimise
puhul.
4.9 Juhul, kui punktis 4.8 nimetatud tingimused ei ole täidetud, peab tingimustele mittevastav komisjoni liige end hindamisprotsessist ajutiselt taandama.
5 KUTSE TAOTLEMISE EELTINGIMUSED JA ESITATAVAD DOKUMENDID
5.1 Taotleja peab vastama järgmistele eeltingimustele ja esitama haridustaset, täiendõpet, ja
töökogemust tõendavad dokumendid:
1) Maastikuehitaja II kutse taotlemisel on nõutav on kutsealane koolitus ning vähemalt 1-aastane erialane töökogemus. 2) Maastikuehitaja III kutse taotlemisel on nõutav kutsealane koolitus ja vähemalt 3-aastane erialane töökogemus.
5.2 Taastõendamine Maastikuehitaja kutse taastõendamine: II kutsetaseme taastõendamisel on nõutav kutsetunnistus ja vähemalt 10-aastane erialane töökogemus viimase 15 aasta jooksul. III kutsetaseme taastõendamisel on nõutav kutsetunnistus ja vähemalt 5-aastane erialane töökogemus viimase 8 aasta jooksul.
5.3 Kutse taotlemiseks esitatavad dokumendid: 1) Avaldus (kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis), 2) koopia isikut tõendavast dokumendist (pass või ID kaart), 3) maksekorraldus või muu kinnitus kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta.
5.4 Kutsekomisjon võib välja töötada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA)
korra. Selle alusel hinnatakse taotleja eeltingimustele vastavust juhul, kui taotlejal puuduvad
eeltingimustele vastavust tõendavad dokumendid.
5.5 Kutsekomisjon võib hindamisel arvesse võtta kutsemeisterlikkuse võistluste tulemusi.
5.6 Kutseeksami võib ühildada koolilõpueksamitega Eesti Aiandusliidu Kutsekomisjoni ja
kutseõppeasutuse vahelise kokkuleppe alusel.
6 KUTSE ANDMISE VÄLJAKUULUTAMINE JA DOKUMENTIDE
MENETLEMINE
6.1 Kutse andja kuulutab kutse andmise välja vähemalt 1 kord aastas.
6.2 Kutse andja avalikustab oma veebilehel
1) avalduste ja dokumentide vastuvõtu koha ja tähtajad ning esitamise viisi,
2) hindamiste toimumise ajad,
3) tasu suuruse kutse andmisega seotud kulude katteks,
4) muu kutse andmise korraldust ning tingimusi puudutava.
6.3 Kutsekomisjon töötab välja dokumentide menetlemise korra ja esitab KA-le kinnitamiseks.
6.4 Dokumentide menetlemise korras sätestatakse:
1) avalduste ja dokumentide registreerimine,
2) dokumentide olemasolu ja nõuetele vastavuse kontroll,
3) dokumentide menetlemisega seotud tähtajad, sh dokumentide esitamisel ilmnenud puuduste
kõrvaldamise tähtaeg ning taotleja teavitamine. Kutsekomisjon võib jätta avalduse läbi
vaatamata, kui puudusi ei kõrvaldata tähtaegselt.
7 TAOTLEJA KOMPETENTSUSE HINDAMINE
Kutsekomisjon korraldab hindamisjuhendite välja töötamise ja kinnitab selle.
Maastikuehitaja kutse kompetentsuse hindamisvormid:
tulemuse hindamine (töötulemuste esitamine tõendite abil)
dokumentide alusel hindamine,
kirjalik või suuline eksam,
proovitöö,
vestlus,
tõendaja ütlused (teiste inimeste ütlused selle kohta, mida taotleja on osana oma tööst teinud (või valmistanud),
töösoorituse video- ja fotograafilised tõendid,
kombinatsioon loetletud hindamisvormidest.
8 KUTSE ANDMISE OTSUSTAMINE JA KUTSETUNNISTUSE VÄLJASTAMINE
8.1 Kutsekomisjon teeb kutse andmise või mitteandmise otsuse hindamistulemuste põhjal iga
taotleja kohta eraldi.
8.2 KA teatab otsusest taotlejale. Kutse mitteandmise otsust põhjendatakse kirjalikult.
8.3 Taotlejal on õigus esitada kaebus hindamisprotsessi ja -tulemuse kohta kutsekomisjonile.
8.4 Taotlejal on õigus esitada vaie kutsekomisjoni otsuse kohta kutsenõukogule
haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
8.5 KA esitab kutsekomisjoni otsuse kutse andmise ja registrisse kandmise kohta 7 tööpäeva
jooksul Kutsekojale, kes korraldab andmete kandmise kutsetunnistuse plankidele ja väljastab
trükitud kutsetunnistused KA-le.
8.6 KA väljastab kutsetunnistuse 15 tööpäeva jooksul pärast kutse andmise otsuse vastuvõtmist.
Maastikuehitaja II ja Maastikuehitaja III kutsetunnistus kehtib 10 aastat alates kutsekomisjoni otsuse tegemise kuupäevast.
8.7 Kutsekomisjonil on õigus tunnistada kutsetunnistus kehtetuks, kui:
1) kutsetunnistus on saadud pettuse teel;
2) kutsetunnistus on välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel;
3) kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele.
8.8 Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel peab kutsekomisjon andma isikule võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Kutsekomisjon võib kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel tugineda kolmandate isikute (nt aukohus) seisukohtadele jne.
8.9 Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel kustutatakse see kutseregistrist ning KA teatab otsusest asjaomasele isikule tähtkirjaga ja avaldab sellekohase kuulutuse Ametlikes Teadaannetes (http://www.ametlikudteadaanded.ee/).
8.10 Vajadusel võib kutsetunnistuse omanik taotleda kutsetunnistuse duplikaadi väljaandmist kutseregistri volitatud töötlejalt.
9 KUTSE ANDMISE DOKUMENTEERIMINE JA DOKUMENTIDE SÄILITAMINE
Kutse andmisega seotud tegevus dokumenteeritakse kutseasutuse välja töötatud
dokumendivormide järgi ja määratud ulatuses ning dokumente säilitatakse kutseasutuse
kinnitatud arhiveerimiskorras sätestatud aja jooksul, kui õigusaktides ei ole tähtaegu sätestatud.
Kutseeksami kirjeldus
Maastikuehitaja II kutse omistamise eksam
Tehniline juhend
Eksam koosneb praktilisest tööülesandest.
Eksamitöö kujutab endast väikese aia projekti rajamist, valmistades ette ja kasutades aia rajamisel mitmesuguseid materjale nagu kivid, muld, puit, taimed jms.
Eksamiprojekti rajamise ala sisemõõt on 3,00m x 3,00m ja sügavus 20cm.
Igal eksamipaaril on kasutada tööala 3,00 x 3,00m ja märgistatud ala materjalide paigutamiseks tööala kõrval. Puhkekohta tööalal ette ei nähta.
Eksamiprojekt on numbriliste mõõtudega, projekt tuleb teostada ette antud aja piires.
Eksami tööd sooritavad eksamitegijad paarikaupa ühes töökastis aga igaüks omal poolel. Töökasti ümbritsev tööala on eksamipaaril ühine.
Eksam sooritatakse individuaalselt aga eeldatakse, et paarilised teevad koostööd.
Eksamitulemusi hinnatakse individuaalselt.
Paarid moodustatakse loosi teel, 24 tundi enne tööeksami algust, koos eksamiplaani kätte saamisega.
Eksamiülesande plaanimaterjal edastatakse eksaminantidele e-maili teel PDF formaadis.
E-maili aadressi õigsuse eest vastutab eksamitegija. Projektmaterjali kättesaamist kinnitab eksamitegija e-mailile vastamisega.
Kõik tööd, mis eeldavad sooritamist meeste poolt, peavad olema teostatavad ka naiste poolt.
Käesoleva eksami tehnilised kutseoskused seisnevad järgmises:
maastikuline mõõtmine, markeerimine, tasandamine, loodimine.
tööde õige järjestamine
kivide paigaldamine sillutiseks, servamiseks, platsiks
puitmaterjali mõõtmine, lõikamine, loodimine, kokku monteerimine
taimede istutamine
muru rajamine
tööriistade kasutamine, töökoha korrastamine.
Eksami jaoks vajalikud teoreetilised teadmised:
teadmised maastikuehitamisest
teadmised materjalidest, nende spetsiifilisest kasutusalast
teadmisest tööriistadest, mida kasutatakse nende tööde teostamiseks
teadmised taimedest
teadmised keskkonnakaitsest, töökaitsest, ohutusnõuetest.
Kutseeksam toimub ühe tööpäeva jooksul:
instrueerimine, töökohtadega tutvumine kell 8.00
rajamistöö kestus 8 tundi, sealhulgas ühe tunnine lõuna ja kaks 10 minutilist puhkepausi.
Komisjonil on õigus kellaaegu vastavalt vajadusele muuta.
Eksamitöö ajal ei ole lubatud eksamitegijate ja vaatlejate mõttevahetused. Nõude rikkujad kõrvaldatakse eksamilt. Mobiiltelefonid tuleb eksami ajaks välja lülitada.
Iga eksamitegija kinnitab allkirjaga, et on eelnevalt tutvunud ohutusjuhenditega ning on teadlik tööriistadega kaasnevatest ohtudest ja vastutavad enda tervisliku seisundi eest.
Eksamitegijad peavad materjalid ja tööriistad üle vaatama enne eksamitöö algust ning kontrollima masinate ja seadmete korrasolekut.
Eksamitegijate riided ja jalanõud peavad olema sobivad tööks. Isikukaitsevahendid peavad eksamitegijad ise kaasa võtma. Vastasel juhul on eksamikomisjonil õigus eksamitegijat praktilisele tööle mitte lubada, lähtudes ohutuse printsiibist.
Eksamitegijad peavad hoidma oma töökoha korras ja puhtana, et mitte põhjustada komistamist, libastumist või kukkumist.
Pidev ohutusnõuete eiramine (vähemalt 3 korda sama rikkumine) võib kaasa tuua eksamitegija eemaldamise.
Kõik eksamitegijad peavad kandma kaitseprille töötades (või kui eksamitegija vahetus läheduses töötatakse) käsi-, mehhaaniliste-, või elektriliste tööriistadega, mis võivad töö käigus tekkivate kildude, laastude või teradega põhjustada silmade vigastamist.
Eksami sooritamiseks vajalikud tööriistad on eksamialal olemas.
Iga eksamitegija võib kaasa võtta oma käepärased tööriistad. Isiklikud tööriistad hinnatakse ja sobivuse korral kinnitatakse ning pannakse enne eksamit eksamikomisjoni liikme poolt hindamisaktile kirja. Kõik tööriistad peavad vastama Eesti Vabariigis kehtestatud ohutusnõuetele.
Hindamisjuhend
Iga hindaja peab olema tutvunud käesoleva juhendiga.
Eksamikomisjoni esimees on reeglina erapooletu spetsialist, kes ei ole seotud koolitööga.
Hindajad ja eksaminandid saavad järgmised dokumendid:
eksamiprojekti:
põhiplaani mõõtudega
lõiked mõõtudega
Eksamikirjelduse
Hindajad saavad lisaks:
hindamisaktid (iga eksamitegija kohta eraldi)
Enne eksamitööd instrueeritakse hindajaid hindamise põhimõtetest ja hindamisakti täitmise nõuetest. Kõik hindajad annavad nõustumise ja arusaamise kinnituseks oma allkirja peahindaja projektile. Ka hindajad kontrollivad enne eksamit materjale ja nende piisavust
eksamitööks. Kontrollitakse ka tööriistade hulka ja sobivust. Kooskõlastatakse ja teatatakse kõigile ka eksamipäeva ajakava (töö algus, pausid, lõpetamine, hindamine).
Eksami sooritustulemus kujuneb hindajate poolt vastavalt hindamisaktile antud punktide alusel.
Hindajal on hindamiseks hindamisakt. Punktid sisestatakse hindaja poolt eksami käigus, pauside ajal mõõdetakse tehtud tööd, samuti eksami lõppemisel, ca 40 minuti jooksul.
Hindajad hindavad:
mahamärkimist
töö kulgu, tööriistade kasutamist, ohutustehnikat
töövõtteid
mõõtusid
roheala kujundamist
horisontaalseid pindu
vertikaalseid pindu
rajatu üldmuljet
töö lõpetatust
Hindajate ja korraldava kooli ettepanekud millegi muutmiseks peab esitama hindamiskomisjoni esimehele kirjalikult enne eksamit kella 8.00-ks. Eksami jooksul saabunud ettepanekud vaadatakse läbi jooksvalt ja otsus kinnitatakse hindajate häälteenamusega.
Hindamise kriteeriumid peavad olema praktilised, neid peab olema võimalik arvuliselt tuletada ja jälgida. Hindamisega seonduvad tolerantsid peavad olema seoses RYL-iga, või ehitustööde üldiste kvaliteedinõuetega (hea ehitustava kohaselt).
Hindajad võivad omavahel mõtteid ja mõõtmisi võrrelda, kuid eksamipaarist eemal, et mitte neid segada.
Igal hindajal on isiklik mõõdulint (5m) ja kirjutusvahend.
Kutse omistamiseks peavad olema täidetud kõik järgnevad kriteeriumid:
Praktiline töö on teostatud vastavalt projektile.
Töö teostati etteantud aja piires ja kõik elemendid on valmis.
Valminud töö kvaliteet peab olema vähemalt selline, et ei vaja ümber tegemist. Võib olla väikeseid kõrvalekaldeid kvaliteedis.
Eksami tulemuse lõpliku otsuse kutse omistamise kohta teeb eksamikomisjon iga eksami sooritaja kohta eraldi. Eksami sooritaja tulemus on individuaalne ja võib erineda paarilise omast, st et paaris eksami sooritanutest ühele võidakse kutse omistada ja teisele mitte. Kõik hindajad allkirjastavad kutseeksami protokolli.
Pretensioonid esitada eksamikomisjonile ühe tunni jooksul peale eksami lõppemist.
Igal eksamil osalenul on võimalik eksamipäeva õhtul peale hindamise lõppemist näha oma hindamislehte.
Peale eksami lõppemist vastavad eksamikomisjoni liikmed tekkinud küsimustele.
Otsus kutse omistamise kohta teatatakse kirjalikult 24 tunni jooksul pärast eksami sooritamist