KINNITATUD
Toiduainetetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 17.11.2011
otsusega nr 12

KUTSE ANDMISE KORD
Aedniku kutseala kutsetele

1 ÜLDOSA
1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste kutsete andmise korraldamist:
1) Aednik I
2) Aednik II
3) Aednik III
1.2 Iga kutse kompetentsusnõuded on kehtestatud kutsestandardis. Kompetentsuse hindamise
positiivse tulemusena väljastatakse kutsetunnistus.
1.3 Eesti Aiandusliit on punktis 1.1 loetletud kutsete kutset andev organ ehk kutse andja
(edaspidi KA).
1.4 KA moodustab kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni, kuhu kuuluvad
aedniku kutse andmisest huvitatud osapooled: tööandjad, töötajad,
kutse- ja erialaliitude esindajad, spetsialistid, koolitajad, vajadusel klientide ja tarbijate
esindajad, samuti teised huvitatud osapooled.
1.5 Vajadusel nimetab kutsekomisjon hindamiskomisjonid, kes hindavad kutset taotleva isiku
(edaspidi taotleja) kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele.
1.6 Komisjonide volitused kehtivad KA kutse andmise õiguse kehtivuse lõppemiseni.
1.7 Komisjonid lähtuvad oma töös kutseseadusest ja seaduse alamaktidest.
1.8 Kutse esmakordne taotlemine ja taastõendamine võivad eeltingimuste ja vormide poolest
erineda.
1.9 Kutse taotlemine ja tõendamine, sh taastõendamine, on taotlejale tasuline, tasu suuruse
kinnitab Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu (edaspidi kutsenõukogu) KA
ettepaneku alusel.
1.10 Komisjonide liikmete töö tasustatakse KA kehtestatud korra alusel.
1.11 Taotlemise dokumente menetletakse haldusmenetluse seaduse sätetele vastavalt, arvestades
korrast tulenevaid erisusi.
1.12 Korra ja selle muudatused kinnitab kutsenõukogu ning need jõustatakse kutsenõukogu
koosolekule järgneval kutse andmise väljakuulutamisel.
2 KUTSE ANDJA ÜLESANDED
Kutse andja:
1) töötab koostöös kutsekomisjoniga välja kutse andmise korra eelnõu ja esitab selle
kutsenõukogule kutse andmise õiguse taotlemisel,
2) korraldab kompetentsuse hindamise juhendite ja -materjalide ning teiste kutse andmiseks
vajalike dokumentide väljatöötamise,
3) esitab kutsenõukogule kinnitamiseks kutse andmise ja kutse taastõendamisega seotud tasu
suuruse, kooskõlastades selle eelnevalt kutsekomisjoniga,
4) kuulutab välja kutse andmise,
5) tagab kutse andmisega seotud teabe avalikustamise,
6) määrab isiku, kes võtab vastu kutse taotleja avalduse ja dokumendid ning kontrollib nende
vastavust kehtestatud korrale,
7) väljastab kutsetunnistuse,
8) tagab kutse andmise käigus saadud avaldamisele mittekuuluva teabe kaitstuse,
9) vastutab kutse andmise korraldamise protseduuride täitmise eest,
10) esitab kutsenõukogule vähemalt kord aastas kutse andmise korraldamise aruande ning kutse
andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise aruande,
11) edastab Kutsekojale kutseregistrisse kandmiseks kuuluvad andmed.
3 KUTSEKOMISJONI KOOSSEIS JA ÜLESANDED
Kutsekomisjonis peavad olema õiglaselt esindatud kõik kutse andmisest huvitatud osapooled ilma ühtegi huvi eelistamata.
3.1 Kutsekomisjoni koosseisu kuuluvad järgmiste institutsioonide esindajad:
1) Tööandjate ja spetsialistide esindajad
Eesti Aiandusliit (1),
OÜ Maahoole (1),
AS Grüne Fee Eesti (1),
Kaasiku suurtalu (1),
OÜ Hansaplant (1),
OÜ Selteret (1),
AS Sagro (1),
2) Koolitajate esindajad
Eesti Maaülikool (1),
Luua Metsanduskool (1)
3) Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (REKK) (1).
4) SA Kutsekoja esindaja (1) (hääleõiguseta),
3.2 Kutsekomisjon valib oma liikmete seast esimehe ja aseesimehe.
3.3 Kutsekomisjon:
1) töötab välja kutse andmise korra eelnõu koostöös kutse andmise õiguse taotlejaga,
2) töötab välja kutsekomisjoni töökorra,
3) nimetab vajadusel hindamiskomisjoni ja töötab välja hindamiskomisjoni töökorra,
4) arvestab ja esitab KA-le kooskõlastamiseks kutse andmise ja kutse taastõendamise tasu
suuruse,
5) kinnitab hindamisjuhendid ja -materjalid ning teised kutse andmiseks vajalikud dokumendid,
6) otsustab kutse kompetentsuse hindamise vormid,
7) korraldab taotleja dokumentide läbivaatamise,
8) otsustab taotlejale kutse andmise või andmata jätmise,
9) lahendab hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebusi,
10) kinnitab vajadusel kompetentsuse hindamise koha nõuded
11) otsustab kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise
3.4 Kutsekomisjoni koosolekud protokollitakse. Koosoleku protokoll peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: koosoleku toimumise aeg ja koht, koosolekul osalenud kutsekomisjoni liikmete loetelu, koosoleku päevakord, koosoleku käik ja otsused, koosoleku juhataja ja protokollija nimed ja allkirjad. Kutset taotlenud isikutele kutse andmise või andmata jätmise protokollis peab olema viide kutsekomisjoni otsuse vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta (haldusmenetluse seadus § 57 lg 1).
3.5 Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda taotlejale kutse andmise otsustamisel, kui ta on: 1) osalenud hindamiskomisjoni töös või 2) vahetult seotud taotlejale kutse andmiseks ettevalmistava koolituse või väljaõppe korraldamisega või
3) taotleja tööandja või muul viisil isiklikult huvitatud kutse andmisest või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.
4 HINDAMISKOMISJONI MOODUSTAMINE JA ÜLESANDED
4.1 Hindamiskomisjonid moodustatakse kutsekomisjoni otsusega taotleja kompetentsuse
hindamiseks.
4.2 Hindamiskomisjon:
1) hindab taotleja kompetentsust,
2) koostab hindamise korraldamise ja tulemuste protokolli, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: hindamise toimumise aeg ja koht, hinnatava nimi, taotletav kutse, hindamisobjekti/ hinnatav(ate) kompetentsi(de) nimetus, hindamisviis(id), hindamistulemus, mis keeles hindamine toimus, märge hindamisprotsessist ajutiselt taandatud komisjoniliikmete kohta. Hindamise tulemuste protokolli allkirjastavad hindamisel osalenud hindamiskomisjoni liikmed. Hindamiskomisjon esitab hindamise tulemuste protokolli kutsekomisjonile.
4.3 Hindamise tulemust on võimalik vaidlustada ainult juhul, kui punktis 4.6 esitatud nõuete täitmata jätmine on oluliselt mõjutanud hindamise tulemust.
4.4 Hindamiskomisjoni esimehe määrab kutsekomisjon.
4.5 Hindamiskomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest. Kui hindamine toimub eksami
vormis automaatse testimissüsteemi kasutamisel, mille puhul inimene eksami hindamisse ei
sekku, vaid ainult fikseerib tulemusi, siis peab hindamiskomisjonis olema vähemalt üks liige.
4.6 Hindamiskomisjonide liikmete kompetentsus peab kogumis vastama järgmistele nõuetele:
1) kutsealane kompetentsus,
2) kutsesüsteemialane kompetentsus,
3) hindamisalane kompetentsus
4.7 Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sobivate isikuomaduste ja hoiakutega ning
tegutsema erapooletult.
4.8 Hindamiskomisjoni liikmetest ei tohi üle ühe kolmandiku olla vahetult seotud antud
hindamiseks ettevalmistava koolituse või väljaõppe korraldamisega ja üle ühe kolmandiku olla
taotleja tööandjaga samast asutusest, välja arvatud punktis 4.5 nimetatud automaatse testimise
puhul.
4.9 Juhul, kui punktis 4.8 nimetatud tingimused ei ole täidetud, peab tingimustele mittevastav komisjoni liige end hindamisprotsessist ajutiselt taandama.
5 KUTSE TAOTLEMISE EELTINGIMUSED JA ESITATAVAD DOKUMENDID
5.1 Taotleja peab vastama järgmistele eeltingimustele ja esitama haridustaset, täiendõpet, ja
töökogemust tõendavad dokumendid:
1) Aednik I kutse taotlemisel on nõutav kutsealane koolitus või aianduse või floristika alane
1 aastane töökogemus.
2) Aednik II kutse taotlemisel on nõutav kutsealane koolitus ning vähemalt 1-aastane
erialane töökogemus.
3) Aednik III kutse taotlemisel on nõutav kutsealane koolitus ja vähemalt 3-aastane erialane
töökogemus.
5.2 Taastõendamine
Aedniku kutse taastõendamine:
I kutsetaseme taastõendamisel on nõutav kutsealane koolitus või aianduse või floristika alane 1
aastane töökogemus.
II kutsetaseme taastõendamisel on nõutav kutsetunnistus ja vähemalt 10-aastane erialane
töökogemus viimase 15 aasta jooksul.
III kutsetaseme taastõendamisel on nõutav kutsetunnistus ja vähemalt 5-aastane erialane
töökogemus viimase 8 aasta jooksul.
5.3 Kutse taotlemiseks esitatavad dokumendid:
1) Avaldus (kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis),
2) koopia isikut tõendavast dokumendist (pass või ID kaart),
3) maksekorraldus või muu kinnitus kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta.
5.4 Kutsekomisjon võib välja töötada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA)
korra. Selle alusel hinnatakse taotleja eeltingimustele vastavust juhul, kui taotlejal puuduvad
eeltingimustele vastavust tõendavad dokumendid.
5.5 Kutsekomisjon võib hindamisel arvesse võtta kutsemeisterlikkuse võistluste tulemusi.
5.6 Kutseeksami võib ühildada koolilõpueksamitega Eesti Aiandusliidu Kutsekomisjoni ja
kutseõppeasutuse vahelise kokkuleppe alusel.
6 KUTSE ANDMISE VÄLJAKUULUTAMINE JA DOKUMENTIDE MENETLEMINE
6.1 Kutse andja kuulutab kutse andmise välja vähemalt 1 kord aastas.
6.2 Kutse andja avalikustab oma veebilehel
1) avalduste ja dokumentide vastuvõtu koha ja tähtajad ning esitamise viisi,
2) hindamiste toimumise ajad,
3) tasu suuruse kutse andmisega seotud kulude katteks,
4) muu kutse andmise korraldust ning tingimusi puudutava.
6.3 Kutsekomisjon töötab välja dokumentide menetlemise korra ja esitab KA-le kinnitamiseks.
6.4 Dokumentide menetlemise korras sätestatakse:
1) avalduste ja dokumentide registreerimine,
2) dokumentide olemasolu ja nõuetele vastavuse kontroll,
3) dokumentide menetlemisega seotud tähtajad, sh dokumentide esitamisel ilmnenud puuduste
kõrvaldamise tähtaeg ning taotleja teavitamine. Kutsekomisjon võib jätta avalduse läbi
vaatamata, kui puudusi ei kõrvaldata tähtaegselt.
7 TAOTLEJA KOMPETENTSUSE HINDAMINE
Kutsekomisjon korraldab hindamisjuhendite välja töötamise ja kinnitab selle.
Aedniku kutse kompetentsuse hindamisvormid:
tulemuse hindamine (töötulemuste esitamine tõendite abil)
dokumentide alusel hindamine,
kirjalik või suuline eksam,
proovitöö,
vestlus,
tõendaja ütlused (teiste inimeste ütlused selle kohta, mida taotleja on osana oma tööst teinud (või valmistanud)
rollimäng,
töösoorituse video- ja fotograafilised tõendid,
kombinatsioon loetletud hindamisvormidest.
8 KUTSE ANDMISE OTSUSTAMINE JA KUTSETUNNISTUSE VÄLJASTAMINE
8.1 Kutsekomisjon teeb kutse andmise või mitteandmise otsuse hindamistulemuste põhjal iga
taotleja kohta eraldi.
8.2 KA teatab otsusest taotlejale. Kutse mitteandmise otsust põhjendatakse kirjalikult.
8.3 Taotlejal on õigus esitada kaebus hindamisprotsessi ja -tulemuse kohta kutsekomisjonile.
8.4 Taotlejal on õigus esitada vaie kutsekomisjoni otsuse kohta kutsenõukogule
haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
8.5 KA esitab kutsekomisjoni otsuse kutse andmise ja registrisse kandmise kohta 7 tööpäeva
jooksul Kutsekojale, kes korraldab andmete kandmise kutsetunnistuse plankidele ja väljastab
trükitud kutsetunnistused KA-le.
8.6 KA väljastab kutsetunnistuse 15 tööpäeva jooksul pärast kutse andmise otsuse vastuvõtmist.
8.7 Aednik I, Aednik II, Aednik III kutsetunnistus kehtib 10 aastat alates kutsekomisjoni otsuse tegemise kuupäevast.
8.8 Kutsekomisjonil on õigus tunnistada kutsetunnistus kehtetuks, kui:
1) kutsetunnistus on saadud pettuse teel;
2) kutsetunnistus on välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel;
3) kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele.
8.9 Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel peab kutsekomisjon andma isikule võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Kutsekomisjon võib kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel tugineda kolmandate isikute (nt aukohus) seisukohtadele jne.
8.10 Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel kustutatakse see kutseregistrist ning KA teatab otsusest asjaomasele isikule tähtkirjaga ja avaldab sellekohase kuulutuse Ametlikes Teadaannetes (http://www.ametlikudteadaanded.ee/).
8.11 Vajadusel võib kutsetunnistuse omanik taotleda kutsetunnistuse duplikaadi väljaandmist kutseregistri volitatud töötlejalt.
9 KUTSE ANDMISE DOKUMENTEERIMINE JA DOKUMENTIDE SÄILITAMINE
Kutse andmisega seotud tegevus dokumenteeritakse kutseasutuse välja töötatud
dokumendivormide järgi ja määratud ulatuses ning dokumente säilitatakse kutseasutuse
kinnitatud arhiveerimiskorras sätestatud aja jooksul, kui õigusaktides ei ole tähtaegu sätestatud.
Hindamisjuhendid Aedniku kutseeksamil
Lilletaimede istutamine avamaale
Jrk
nr
Hinne
Tegevus
5
4
3
2
Tegevuse hinne
Märkused
1.Maa ettevalmis-tamine
Maapind valmistatakse ette piisavas sügavuses ning korjatakse ära umbrohtude juured ning muu (nt kivid).
Maapind valmistatakse ette piisavas sügavuses ja osaliselt korjatakse ära kõikide umbrohtude juured või muu (nt kivid).
Maapind valmistatakse ette piisavas sügavuses kuid ei korjata ära umbrohtude juured ja/või muu (nt kivid).
Maapind ettevalmis-tamata.
2.Taimede valik istutamiseks
Valitakse istutamiseks õiged ja terved taimed, mis on istutamiseks sobiliku turgoriga. Ebasobiliku turgoriga taimede korral toimub enne istutamist piisav kastmine (vajadusel leotamine).
Istutamiseks valitakse õiged ja terved taimed, mis on istutamiseks sobiliku turgoriga. Ebasobiliku taimede korral toimub enne istutamist kastmine, mis ei ole piisav.
Istutamiseks valitakse taimed, milledel võib esineda mõningasi vigastusi ja/või ei ole istutamiseks sobiliku turgoriga.
Istutamiseks on valitud ebaõige liik.
VÕI
Taimed on istutamata.
3.Istutusauk
Istutusauk on optimaalse läbimõõdu- ja sügavusega.
Istutusauk on optimaalse läbimõõduga kuid liialt sügav või madal (+/-3cm).
Istutusaugu läbimõõt on liialt väike ja sügavus liialt madal või sügav (rohkem kui +/- 3cm).
Istutusaugu läbimõõt on liialt väike ja sügavus
liialt madal või sügav (rohkem kui +/-5cm).
4.Juurekava avamine (vastavalt vajadusele)
Istutamisel on vastavalt vajadusele juurekava avatud.
Istutamisel on juurekava avatud osaliselt (vastavalt vajadusele).
Istutamisel juurekava ei ole avatud (vastavalt vajadusele).
Istutamisel on juurekava avamisel juuri ja
taime oluliselt vigastatud.
VÕI
Taimed on istutamata.
5.Istutussügavus ja taime kinnivajutamine
Taim on istutatud optimaalsele sügavusele ning istutamise järel
Taim on istutatud optimaalsele sügavusele kuid
Taim on istutatud liialt sügavale või madalale ja on liialt nõrgalt
Taimed on istutatud liialt sügavale või madalale
ja on liialt
kinni vajutatud. Taim ei tule mõõdukal tõmbamisel mullast välja.
istutamise järel nõrgalt kinni vajutatud.
või tugevalt kinni vajutatud. Mõõdukal tõmbamisel tuleb võib taim mullast välja tulla (liialt nõrga kinnivajutuse korral).
nõrgalt või tugevalt kinni vajutatud.
Taimi on kinni vajutamisel oluliselt vigastatud.
VÕI
Taimed on istutamata.
6.Istutusjärgne kastmine
Piisav.
Vähene.
Rahuldav.
Tegemata.
7.Taimede vahekaugus istutamisel
Piisav, lähtutud liigi nõuetest.
Üldiselt piisav, esineb väheseid kõrvalekaldeid liigi nõuetest. Vahekaugused ei ole ühesugused.
Vahekaugused taimede vahel ei ole piisavad ning ühesugused. Üldiselt ei ole lähtutud liigi nõuetest.
Taimed on istutatud suvaliste vahekaugus-tega,
mis ei ole vastavale liigile sobilikud.
VÕI
Taimed on istutamata.
8.Istutusjärgne maapinna tasandamine
Maapind on taimede ümbert ühtlaselt tasane.
Esineb väheseid ebatasasusi.
Maapind on taimede ümbert ebatasane.
Maapinda ei ole taimede ümbert tasandatud.
VÕI
Taimed on istutamata.
9.Väetamine
Väetamiseks on valitud sobilik väetis ning väetamine on mulda kobestatud.
Väetamiseks on valitud sobilik väetis kuid väetis on osaliselt mulda kobestatud.
Väetamiseks on valitud õige väetis kuid see ei ole mulda kobestatud.
Väetamine on tegemata või on valitud ebaõige
väetis.
10.Töökoha korrashoid
Väga hea. Töökoht on korras, töövahendid puhastatud ja asetatud samale kohale kust võeti.
Hea
Rahuldav
Puudulik. Töökoht ei ole korras, töövahendid
on puhastamata ja asetamata kohale kust võeti.
Hindamisjuhend köögiviljandus Kasvuaegne hooldamine
Jrk.nr.
Töö
5
4
3
2
Märkused
Hinne
1.Kastmine
Vastavalt taimede vajadusele, eelsoojendatud vesi, õigete töövahendite kasutamine.
Kasvusubstraat on kergelt kuivanud, ei kasuta õigeid kastmise töövahendeid, veejuga liiga tugev.
Kasvusubstraat läbikuivanud, taimed kannatavad osaliselt
niiskusepuuduse all, ei kasuta õigeid töövahendeid.
Taimed kastmata.
2.Pintseerimine
Vastavalt taimede vajadusele (taime ladva õigeaegne eemaldamine).
Taimeladva ülekasvamine , ei kasuta õigeid töövahendeid.
Taimeladava eemaldamine liiga kõrgelt, madalalt,ei kasuta õigeid töövahendeid.
Taimed liiga ülekasvanud, taimeladva eemaldamise tagajärjel taimede kasv ja areng peatuvad.
3.Kobestamine
Kobestamise ajaga on hilinetud, mullakoorik purustamata.
Üksikud taimed on vigastatud. Ei kasuta õigeid töövahendeid.
Taimelehed ei tohi sattuda mulla alla, taimi ei tohi vigastada, mullakooriku purustamine.
Palju taimi on kahjustatud kobestamisega. Kobestamine on hilinenud, taimede areng ja kasv on seiskunud.
4.Harvendamine
Vastavalt erinevate taimede kasvule ja arengule toimub esimene harvendamine idulehtede või esimese pärislehe faasis.
Peale harvendamist taimede asetus liiga tihe .
Peale harvendamist taimede asetus liiga hõre.
Harvendamine ei toimunud õigel ajal, vale taimede asetus.
5.Muldamine
Taimede muldamine vastavalt taimede vajadustele.
Üksikud taimede osad kattunud mullaga .
Palju taimeosi kattunud mullaga.
Muldamata.
6.Väetamine
Valitud sobivad väetised vastavalt taimede vajadusele. Õiged kogused, külv ühtlane ja
Väetised ebaühtlaselt kobestatud mulda.
Väetise külvinorm liiga suur või väike, väetis mulda viimata.
Taimed väetamata.
kobestatud mulda.
7.Tööohutus
Tööohutust jälgitud.
Üksikud eksimused.
Palju eksimusi.
Ei jälgitud tööohutust.

Puuviljanduse komplekstööde hindamisjuhend
Koondhindeks kujuneb reeglina madalaim tööhinne.
Töö (soovitav tulemus)
2 – vajalik töö ümber-tegemine (lävend)
3 – sagedased (üle 10%) tulemust halvendavad vead
4 – sagedased (üle 10%) iluvead, vähesed (1-10%)
tulemust halvendavad vead
5 - veatu töö või vähesed (1-10%) iluvead

Kõplamine leht- või välkkõplaga
- Kultuurtaimedest üle 10 % vigastatud
- Kõplamata
- Kultuurtaimedest üle 1 % vigastatud, juured paljad
- Umbrohud (üle 10%) läbi lõikamata
- Umbrohud läbi lõigatud, kultuurtaimed terved, muld katab taimejuuri
- Umbrohud reakohas või vallidena
- Umbrohud läbi lõigatud ja reast eemal, kultuurtaimed terved, muld pole vallina ja katab taimejuuri

Aluse võrsete murdmine
- Murtud okulaate üle 10% taimedest
- Murtud okulaate üle 1% taimedest
- Aluse võrseid kasvab üle 10% taimedel
- Aluse võrseid kasvab üle 1% taimedel, murtud lohakalt (tüükaga või suure haavaga)
- Aluse võrsed murtud hea haavaga, kultuurvõrsed alles

Okulaatide (2x pikemad tüükast) sidumine (okulaat sirge ja püstine, side toetub leherootsule, lubab jämenemist sügiseni ja kinnitatud kalurisõlmega)
- Töö tegemata (siduda tuleb tüükast poole pikemad okulaadid)
- Okulaat sirge, side toetub leherootsule
- Ebaõigesti seotud okulaate üle 10%
- Okulaat sirge, side toetub leherootsule
- Ebaõigesti seotud okulaate üle 1%
- Okulaat sirge, püstine, side võimaldab jämenemist sügiseni, toetub leherootsule ja kinnitatud kalurisõlmega

Ennakvõrsete lõikamine 2. väljal ja tüvede laasimine 3. väljal
(tüvi õunviljalistel 70 cm, hapukirsipuul 40 cm, ploomi- ja maguskirsipuul põõsaspuu; istikul 5 külgoksa + 2 konkurenti)
- Töö tegemata
- Ploomi- ja maguskirsipuul murtud ennakvõrseid, teistel valel põhimõttel (üle 10% taimedel)
- Ploomi- ja maguskirsipuul murtud ennakvõrseid, teistel valel põhimõttel (üle 1% taimedel)
- Okulaadil lehed alles, tehtud määratud põhimõttel ja hea haavaga
- Okulaatide pintseerimine (ploomi- ja maguskirsipuudel pärast 8-10 lehte)
- Töö tegemata
- Valel põhimõttel üle 10% taimed
- Valel põhimõttel üle 1% taimed
- Tehtud määratud põhimõttel

Konkurentvõrsete pintseerimine
- Töö tegemata
- Valel põhimõttel üle 10% taimed
- Valel põhimõttel üle 1% taimed
- Tehtud määratud (igal istikul pikk sirge juhtvõrse, sellest pikemate konkurentide tipud pintseerida)
põhimõttel juhtvõrse tipu kõrguselt