Esileht > Tegevusvaldkonnad > Kutse andmine > Kutsekomisjon

EESTI AIANDUSLIIDU KUTSEKOMISJONI TEGEVUSSTATUUT

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Eesti Aiandusliit (edaspidi AL) kutsekomisjon on AL juurde moodustatud aianduse ja maastikuehituse valdkonna kutsekvalifikatsioonide omistamist korraldav organ.

1.2 Kutsekomisjon lähtub oma töös käesolevast tegevusstatuudist, aianduse ja maastikuehituse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tõendamise ja omistamise korrast, Kutseseadusest (RT I, 2003, 13, 68), standardist EVS-EN 45013 “Üldkriteeriumid personali sertifitseerimisega tegelevatele sertifitseerimisorganitele” ja kutsestandarditest.

2. KUTSEKOMISJONI PÄDEVUS Kutsekomisjoni pädevusse kuulub aianduse ja maastikuehituse valdkonna kutsekvalifikatsioonide hindamise ja omistamise korraldamine.

3. KUTSEKOMISJONI ÕIGUSED JA VASTUTUS

3.1. Kutsekomisjoni tegevuse eesmärgiks on arendada ja hinnata aianduse ja maastikuehituse valdkonna töötajate kutseoskusi.

3.2. Oma eesmärgi saavutamiseks on kutsekomisjonil õigus:

a) korraldada aianduse ja maastikuehituse valdkonna töötajate kutseomistamiseks vajalike nõuete ja protseduuride väljatöötamist ning nende regulaarset kaasajastamist;

b) korraldada kutseeksameid vastavalt Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu poolt kinnitatud kutsekvalifikatsiooni omistamise korrale;

c) moodustada kutseeksamite läbiviimiseks eksamikomisjone, koordineerida ja korraldada eksamikomisjonide tööd ning teostada nende üle järelevalvet;

d) korraldada asutuste ning ettevõtete tunnustamist kutseeksamite läbiviimise kohana;

e) teha ettepanekud kutsekvalifikatsiooni omistavale organile lepingute sõlmimiseks tunnustatud asutuste ning ettevõtetega ja eksamikomisjonide liikmetega;

f) välja töötada ja esitada kutsekvalifikatsiooni omistavale organile kinnitamiseks kutseomistamisega seotud eelarve ning kutsekomisjoni ja eksamikomisjoni liikmete tasustamise alused;

g) lahendada apellatsioone.

3.3. Kutsekomisjon vastutab aianduse ja maastikuehituse valdkonna töötajate kutseomistamise vastavuse eest kehtivate seadusandlike aktide ja kutsestandarditega.

3.4. Kutsekomisjon vastutab eksamikomisjoni liikmete pädevuse eest hinnata taotlejate vastavust kutsestandardi nõuetele.

3.5. Kutsekomisjon tagab kõigile soovijatele kutsekvalifikatsiooni omistamisel esitatavate nõuetega seotud teabe võrdse kättesaadavuse.

3.6. Kutsekomisjon tagab kutsekvalifikatsiooni omistamise käigus saadud avaldamisele mittekuuluva teabe kaitstuse.

3.7. Kutsekomisjoni liikmel on õigus saada oma töö eest tasu.

4. KUTSEKOMISJONI MOODUSTAMINE JA KOOSSEIS

4.1. Kutsekomisjoni moodustab Eesti Aiandusliit, kui aianduse ja maastikuehituse valdkonna töötajatele kutsekvalifikatsioone omistav organ.

4.2. Kutsekomisjon moodustatakse kutseomistamise protsessist huvitatud tööandjate, töötajate, kutse- ja erialaliitude poolt esitatud ettevõtete ja organisatsioonide esindajatest, oma ala tunnustatud spetsialistidest.

4.3. Kutsekomisjoni liikmeteks määratakse:

4.3.1. Eesti Aiandusliit (2);

4.3.2. Katmikaiandus (1);

4.3.3. Köögiviljandus (1);

4.3.4. Puuviljandus (1);

4.3.5. Marjakasvatus (1);

4.3.6. Lillekasvatus (1);

4.3.7. Puukool (1);

4.3.8. Haljastus (1);

4.3.9. Florist (1);

4.3.10. Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus (1);

4.3.11. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (1).

4.5. Kutsekomisjoni liikmed määratakse kaheks aastaks.

4.6. Kui punktis 4.3 nimetatud organisatsioon ei määra kutsekomisjoni liiget, siis jääb vastav koht täitmata ning selle arvelt ei suurendata teiste organisatsioonide arvu.

4.7. Kui kutsekomisjonil on põhjendatud pretensioone oma liikme tegevuse või tegevusetuse kohta, esitab kutsekomisjoni esimees kirjalikult põhjendatud taotluse liiget volitanud ettevõttele või organisatsioonile oma esindaja tagasikutsumiseks.

5. KUTSEKOMISJONI TÖÖKORD

5.1. Kutsekomisjoni töövorm on koosolek.

5.2. Kutsekomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.

5.3. Kutsekomisjoni koosoleku kutsub vastavalt vajadusele kokku kutsekomisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees, teatades sellest kirjalikult (posti, faksi, E- posti teel) igale kutsekomisjoni liikmele vähemalt 14 kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

5.4. Kutsekomisjoni koosolekuid protokollib kutsekomisjoni esimehe, tema äraolekul aseesimehe poolt määratud protokollija. Protokollile kirjutavad alla kutsekomisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees, ja protokollija.

5.5. Kutsekomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool kutsekomisjoni liikmetest, sealhulgas kutsekomisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees.

5.6. Kutsekomisjoni otsus võetakse vastu koosolekul viibivate liikmete lihthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab kutsekomisjoni esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl.

5.7. Juhul kui kutsekomisjoni liige ei saa koosolekule tulla, esitab ta päevakorraliste küsimuste osas eelnevalt oma kirjaliku arvamuse.

5.8. Kutsekomisjoni otsuse võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui kutsekomisjoni liikmed hääletavad kirjalikult (posti, faksi, E- posti teel), esitades oma kirjaliku seisukoha kutsekomisjoni esimehe, tema äraolekul aseesimehe poolt määratud tähtajaks.

5.9. Allkirjaõigus kutsekomisjoni nimel on selle esimehel, tema äraolekul aseesimehel.