Viljapuu- ja marjaaiad
2011. aastal oli viljapuu- ja marjaaedade üldpind SA esialgsetel andmetel 7 tuh ha,
mis on 100 ha vähem kui 2010. aastal. Kandeealiste õuna- ning pirnipuude kasvupind
oli 2011. aastal 3 500 ha, mis on 6% suurem kui eelmisel aastal, luuviljaliste
kasvupind oli 700 ha, mis on sama suur kui eelmisel aastal. Marjaaedade kasvupind
oli 2011. aastal 2 800 ha, mis on 10% väiksem kui 2010. aastal. 2011. aastal
moodustasid viljapuu- ja marjaaedade üldpinnast õuna- ja pirniaiad 50% ja marjaaiad
40%.
Puuviljade ja marjade kogusaak oli 2011. aastal 5 900 t, mis on 800 t võrra ehk 16%
suurem kui eelnenud aastal. Õuna- ja pirnisaak oli 3 tuh t, mis on 70% suurem kui
2010. aastal, mil saak oli ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu väga väike.
Luuviljaliste saak oli 2011. aastal 300 t, mis jäi 100 t võrra ehk 25%väiksemaks kui
2010. aastal.
2011. aasta saak oli viimase viie aasta keskmisel tasemel.
Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjon soovitab alates 1. märtsist 2007 kasutada aedade ostu ja müügi korral ning taimedele tekitatud kahju arvestamisel järgmisi taimehindasid:
NB! 01.12.2009.a. Pollis toimunud puuviljanduskomisjon ei teinud muudatusi hüvitushindades ja seega jäävad edasi kehtima alates 1. märtsist 2007 soovitatud hüvitushinnad.
Viljapuud (kr/tk)
|
Puu vanus aeda istutamisest |
Õuna- ja pirnipuu |
Ploomi- ja kirsipuu |
Astelpaju | |||
|
tugeva-kasvulisel alusel |
keskmise-kasvulisel alusel |
poolnõrga-kasvulisel alusel |
nõrga-kasvulisel alusel | |||
|
1 aasta |
240 |
240 |
240 |
240 |
240 |
240 |
|
5 aastat |
600 |
600 |
1200 |
1200 |
900 |
900 |
|
10 aastat |
1200 |
1200 |
2400 |
2400 |
1800 |
1800 |
|
15 aastat |
2400 |
2400 |
1200 |
600 |
900 |
900 |
|
20 aastat |
2400 |
2400 |
600 |
– |
– |
– |
|
25 aastat |
2400 |
1200 |
– |
– |
– |
– |
|
30 aastat |
1200 |
– |
– |
– |
– |
– |
Märkused
1. Vahepealse vanusega puude hind määratakse arvutuse teel.
2. Viljapuude hinda vähendatakse
·kuni 10%, kui istandik on umbrohtunud (hooldatud kultuurkamar või muru hüvitustasu ei vähenda);
·kuni 20%, kui puud on väetamata ning nakatunud haigustest ja kahjuritest;
·kuni 20%, kui pole kujundatud võra, puu on valesti lõigatud või on vigastatud oksi;
·kuni 50%, kui esinevad tüvekahjustused (tüvevähk, suured külmalaigud, mehhaanilised vigastused kuni 1/2 tüve ümbermõõdust).
Mitme vähenduskoefitsiendi puhul need liidetakse.
3. Õunapuu- ja pirnipuuistikute maapealse osa vanuseks aeda istutamisel on arvestatud kaks aastat, ploomi- ja kirsipuudel üks aasta.
Marjapõõsad (kr/tk)
|
Põõsa vanus aeda istutamisest |
Must sõstar, ebaküdoonia |
Punane ja valge sõstar |
Karusmari |
Mustikas |
|
|
1 aasta |
40 |
40 |
40 |
|
|
|
5 aastat |
180 |
180 |
180 |
|
|
|
10 aastat |
105 |
180 |
180 |
|
|
|
15 aastat |
– |
105 |
50 |
|
|
|
20 aastat |
– |
50 |
– |
|
|
Märkused
1. Vahepealse vanusega põõsaste hind määratakse arvutuse teel.
2. Marjapõõsaste hinda vähendatakse
·kuni 30%, kui põõsad on söödis või kasvavad tihedalt istutatud puude all;
·kuni 30%, kui põõsad on harvendamata, esineb kuivanud oksi, haigusi ja kahjureid.
Mitme vähenduskoefitsiendi puhul need liidetakse.
Maasikaistandik (kr/m² )
|
Esimene aasta |
25 |
|
Teine ja kolmas aasta |
60 |
|
Neljas aasta |
35 |
|
Viies aasta |
25 |
Märkused
1. Kui istandik on umbrohtunud ja tütartaimed kõrvaldamata (välja arvatud emaistandik taimede tootmiseks), vähendatakse hinda kuni 50%.
2. Ühe m² kohta arvestatakse keskmiselt 5 taime.
Vaarika- ja pampliistandik (kr/m² )
|
1–2 aastane istandik |
25 |
|
3–7 aastane istandik |
70 |
|
8–10 aastane istandik |
35 |
Märkus. Sorditu, metsistunud ja/või umbrohtunud istandik hindamisele ei kuulu.
Üldmärkused
1. Arvestades antud aastal saamata jäävat saaki, võib hindaja suurendada puu, põõsa ja/või istandiku lõpphinda.
2. Erandkorras võib ekspert ka eelnevates tabelites esitatust vanematele väärtuslikele korralikult viljuvatele puudele ja põõsastele hinna määrata (siia kuuluvad näiteks tugevasti noorendatud terve tüve ja võraokstega 30–50aastased õunapuud, samuti perekonna pärimuslikust seisukohast olulised puud).