Küüslauk

Küüslaugu kasvatustehnoloogiate täiustamine

Vastavalt püstitatud eesmärkidele on katsetöö alanud. 2017.a. oktoobri alguses rajati katsed talvekattega ning sügiseste puhtimis- ja väetusvariantidega.

Kevadel hinnatakse küüslaukude talvitumist ning tehakse täiendavad töötlused biostimulantidega.

Teise etapi katsetega on samuti alustatud ning osa küüslaugu paljundusmaterjalist on läbinud termotöötluse (okt-nov. 2017), osa materjali töötlus toimub 2018 a. (märts-aprill).


Innovatsioonitegevuse „Küüslaugu kasvatustehnoloogiate täiustamine“ vahearuanne

Aruande koostas Priit Põldma

  1. Elluviidud tegevuste kirjeldus

KATSEMETOODIKA

Küüslaugu kasvatustehnoloogiate katsetega alustati 2017 a. sügisel kui rajati katsed küüslaugu talvekindluse parandamiseks. Katsetes olid erinevad talvekatted: turbamultš, põhk, katteloor, talvekangas ja katmata kontroll. Teise katsena rajati kontrollitud lahustuvusega väetiste (CRF) katse selgitamaks traditsiooniliste kompleksväetiste ja kontrollitud lahustuvusega väetiste kasutamise mõju küüslaugutaimede talvekindlusele, kevadisele kasvule, toitainetega varustatusele ning saagikusele. Samad katsed on kordamisel ka 2018-2019 perioodil.

Talvise katmise katse rajati 2017 ja 2018 a. sügisel Nord Garlic OÜ tootmispõllule talvekangaga ning 2018 a. sügisel erinevate katetega Luunja Köögivili OÜ põllule.

Väetuskatse rajati kolme kohta: Nord Garlic OÜ ja Ossi Põld OÜ tootmispõllule sordiga ’Liubasha’ ning Eesti Maaülikooli Rõhu Katsejaama taliküüslaugu sortidega ’Ziemiai’ ja ’Liubasha’. Tootmispõllul istutati küüslaugud masinaga vastavalt tootjate , katsejaamas aga käsitsi 5-6 cm sügavusele, üherealiselt vagudesse küünte vahega 12 cm ning reavahega 70 cm. Ühe katselapi pindala oli 7 m² ja vao pikkus 10 meetrit. Katse rajati neljas korduses. Katsevariantideks olid kaks kontrollitud lahustuvusega väetise varianti CRF Mivena; CRF Mivena+kaaliumsulfaat ning kaks tavalise kompleksväetisega varianti: CropCare 8-11-23 ja CropCare 11-11-21. Kõigi katsevariantide puhul arvestati väetisekulu saavutamaks võrdne lämmastiku väetustase N 120 kg/ha, kaaliumi tase varieerus 160-171 kg ning P tase 21-42 kg/ha. Muud hooldustööd teostati kõikide variantide lõikes sarnaselt. Mai kuus võeti leheproovid määramaks taimede toitainetega varustatuse taset. Katses olevaid taliküüslaugud koristati 23.07.2018. Saagikoristusel lõigati küüslaukudel ära varred, alles jättes umbes 3 cm pikkuse varretüüka ning juured. Küüslaugud kuivatati teravilja kastkuivatis temperatuuril 30–32 ºC 2–4 päeva ning järelkuivatamine toimus 2–3 nädalat hästi ventileeritud kuivas ruumis. Pärast kuivatamist sorteeriti küüslaugud läbimõõdu alusel 3 suurusrühma ning iga katsevariandi saak kaaluti eraldi. Kaalumisel saadud andmete põhjal arvutati küüslaugusortide kogusaak (kg/m2).

2018 talvel rajati katse taliküüslaugu kevadise istutamise tehnoloogia väljaselgitamiseks. Termilise töötlemise katsed viidi läbi Nord Garlic OÜ hoidlas (temperatuuril – 3 °C) ja EMÜ aianduse osakonna jahekambrites (0, 1,5 ja 2,5 kuud temperatuuril +3 °C või +6 °C). Töödeldud materjali analüüsiti valgusmikroskoobiga eesmärgiga leida õige tehnoloogia küüslaugu küüntes toimuva kasvupunga jagunemise seireks. Kevadel rajati põldkatse EMÜ Rõhu katsejaama selgitamaks termotöötluse mõju küüslaugutaimede arengule ja saagikusele.

TULEMUSED

2017/2018 talvekatete katses oli kangaga kaetud katsealal temperatuur mullas küüslauguküünte sügavusel minimaalselt -4 °C ning katmata alal -6 °C (joonis 1). Hoolimata temperatuuride erinevusest ei mõjutanud see küüslaukude talvitumist ning saagikust järgneval aastal. Katset korratakse 2018/2019 katseperioodil.

Kontrollitud lahustuvusega väetise Mivena kasutamine koos kaaliumsulfaadiga tagas samaväärse saagi tavaliste kompleksväetiste kasutamisega (joonis 3). Ainult CRF Mivena kasutamine ilma täiendava kaaliumi lisamiseta vähendas sordi ’Liubasha’ puhul saagikust. Tavalise kompleksväetise kasutamine tagab samuti hea saagikuse, kuid neid väetiseid tuleb optimaalse väetusfooni tagamiseks anda küüslaugule 3-4 korda kasvuperioodil, kontrollitud lahustuvusega väetiste kasutamisel peaks piisama 1-2 väetuskorrast. 2018/2019 a. korratakse katset ning kasutatakse ka teisi kontrollitud suurema kaaliumisisaldusega lahustuvusega väetiseid.

Küüslaugu termotöötluse katse ei andnud 2018 a. väga kuiva ja sooja kasvuperioodi tõttu põldkatses oodatud tulemust. Sordi ’Ziemiai’ puhul toimus küüslaugutaimedel küünte moodustumine osaliselt (kuni 50% taimedest), sordi ’Liubasha’ puhul küünte moodustumine puudus praktiliselt üldse. Katset korratakse muutes termotöötluse aega ning kestvus.

Joonis 1. Mullatemperatuur 2017/18 talvel katmata ning talvekatte all.

Joonis 2. Küüslaugu talvekindluse parandamine erinevate katetega 2018/2019 a katse.

Joonis 3. Taliküüslaukude ’Ziemiai’ ja ’Liubasha’ saagikus sõltuvalt kasutatud väetistest.
(CC11  – CropCare 11-11-21, CC8 – CropCare 8-11-23, Miv – CRF Mivena, Miv+KSO4 – CRF Mivena + kaaliumsulfaat).

TULEMUSTE LEVITAMINE

Küüslaugu kasvatustehnoloogiate täiustamise projektiga on hetkel seotud kaks aianduse eriala magistri taseme üliõpilast ning nende lõputööde kaitsmine toimub eeldatavasti 2019. ja 2020. aasta kevadel. Need lõputööd saavad olema avalikkusele kättesaadavad. Küüslaugu innovatsioonitegevuste esimese aasta tulemusi ei ole veel otstarbekas tootjatele esitleda, katseid tuleb veel vähemalt ühel katseaastal korrata. Küll aga on projekti tegevuskava tootjatele tutvustatud aianduse pikaajalise programmi raames toimuvatel infopäevadel (Esitluspäev: Sibulköögiviljade sordid ja kasvatustehnoloogiad 27.07.2018.).

  1. Hinnang innovatsioonitegevuse eesmärkide saavutamisele, tulemuslikkusele ja elluviimisele

Esimese katseaasta innovatsioonitegevused viidi ellu plaanipäraselt, hetkel jätkuvad teise katseaasta tegevused:

  • talvekatete kasutamine hoiab mullatemperatuuri kuni 2 °C kõrgema võrreldes katmata variandiga, üldiselt soodsa talve tõttu ei olnud variantide vahel usutavaid erinevusi;
  • väetamine kontrollitud lahustuvusega väetistega tagab samaväärse saagikuse kuid võimaldab kokku hoida tööde teostamise kulude arvelt;
  • küüslaugu mahapanekueelne termiline töötlemine vajab veel täiendavaid uuringuid kuna küünte formeerumine on ebapiisav.

Innovatsioonitegevuse läbiviimisel ei esinenud ületamatuid probleeme. Mõningal määral mõjutas projekti tulemusi kuiv ja soe kasvuperiood, mis kiirendas saagi valmimist ning alandas üldist saagitaset.

  1. Innovatsioonitegevuse lõppeesmärgi saavutamise perspektiiv

Innovatsioonitegevus on planeeritud läbi viia nelja aasta vältel. Projekti esimese kahe aasta jooksul on läbi viidud kolm erinevat katset ning neid korratakse käesoleval aastal. 2019. a kevadel alustatakse küüslaugu kevadise biostimulantidega töötlemise katset, selleks et tagada taimedele kevadel paremad kasvutingimused. Innovatsiooni lõppeesmärgi saavutamine on reaalne.