Küüslaugu kasvatustehnoloogiate täiustamine

Innovatsioonitegevus viidi läbi 01.05.2017 – 31.12.2021

Aruande koostaja ja fotode autor: Priit Põldma

Eesmärk

Innovatsioonitegevuse eesmärkideks oli minimeerida talvitumistingimustest põhjustatud saagikadusid taliküüslaugu sügisese istutuse korral ning välja töötada uudne kasvatustehnoloogia taliküüslaugu kevadise istutamisega.

Tegevused

• põldkatsed taliküüslaugu talvekatetega aastatel 2018 – 2019;
• põldkatse biostimulantide ja leheväetiste mõju hindamiseks küüslaugu saagikusele aastatel 2019 ja 2020;
• kontrollitud ja tavapärase lahustuvusega väetiste võrdluskatse aastal 2018;
• taliküüslaugu kevadise istutuse ja istutuuseelse termotöötluse katsed aastatel 2017-2021.

Talvekatetest olid katses talvekangas (HDPE, 17 g/ m²), katteloor (PP, 19 g/m²), neutraliseerimata turvas ja põhk.

Biostimulantidest ja leheväetistest katsetati 2019 aastal järgmisi: Megafol; Labin Micromix 12; Amalgerol Essence; Delfan Plus ja segu: Master + Labin + Ilsamin N90 + Amalgerol. 2020. aastal oli biostimulantide ja leheväetiste katses biostimulandid Loker, Folicist, Greenstim ja leheväetis Tradecorp AZ.

Esimeses kahes katses kasutati taliküüslaugu sorti ‘Liubasha’, kolmandas katses taliküüslaugu sorte ‘Liubasha’ ja ’Ziemiai’.

Taliküüslaugu kevadistutuse katsevariantidele tehti erineva pikkusega termotöötlusi erinevatel temperatuuridel. Küüslauke hoiti  enne istutust kas 15, 30, 45 või 60 päeva kas +3°C, +4°C või  +6°C juures.

Tulemused

Talvekatete katse tulemustest selgus, et taimede talvitumine oli kõigi kattematerjalide all võrreldes katmata alaga olulisemalt parem. Kattematerjalidest osutus kõige paremaks katteloor, mille all talvitus 94% taimedest. Tendentsina väiksem, kuid statistiliselt sarnane talvitunud taimede osakaal (90%) oli talvekangaga kaetud alal. Turbaga kaetud taimedest talvitus 82% ja põhuga kaetud taimedest 87%. Kuna neutraliseerimata turba kasutamine võib viia põllumulla happesuse suurenemiseni, samuti on turba näol tegemist taastumatu loodusvaraga, siis tuleks turba kasutamist talvise kattena pigem piirata.

Biostimulantide ja leheväetiste katses suurendas 2019. aastal Aminosol kogusaaki võrreldes kontrollvariandiga 30%. Megafol, Labin Microbin 12, Ilsamin N90 ja Master 18-18-18+3 kasutamine ei mõjutanud oluliselt küüslaugu saagikust. 2020. aasta biostimulantide katses saadi kõige suurem saak pritsimisel biostimulandiga Loker ja kõige väiksemaks jäi kontrollvariandi saak. Biostimulandi Greenstim kasutamine tagas samuti võrreldes kontrollvariandiga suurema kogusaagi. Tradecorp AZ ja Folicist preparaatidega pritsimine ei avaldanud statistiliselt usutavat mõju.  Kontrollitud ja tavapärase lahustuvusega väetiste võrdluskatse tulemustest selgus, et väetamine ei mõjutanud oluliselt saagikust ja mineraalelementide sisaldust küüslaugu lehtedes ja liitsibulas. Põhjuseks võis olla katseala viljakas muld, mistõttu mulla väetustarve oli väike. Sortide vahelises võrdluses andis suurema kogusaagi sort ’Ziemiai’.

Taliküüslaugu kevadistutuse ja termotöötluse katsed viiel katseaastal ei võimaldanud leida kindlalt toimivat termotöötluse tehnoloogiat.  Tulemused olid aastati varieeruvad ja kevadel istutatud küüslaukude keskmine mass jäi oluliselt väiksemaks kui sügisel maha pandud materjalil. Kogusaak jäi kevadel istutatud küüslaugu puhul 20-50% madalamaks.