Must sõstar

Must sõstara uued sordid ja optimeeritud väetamine

2017 aastal alustati katsetega kolmel katsealal koostöös kahe ettevõtjaga.

Kuna musta sõstra puhul kulub istanduse rajamisest saagini 3-4 aastat siis valiti katsealadeks juba rajatud ja saagikandeikka jõudnud noored istandused.

Tavaviljeluse väetamiskatse esimese aasta tulemuste põhjal ei ilmnenud väetustasemete erinevusest tingitud saagierinevusi, vegetatiivse juurdekasvu hindamine tehakse enne 2018 vegetatsiooniperioodi algust.

Täiendavad katsed laboritingimustes viitavad vajadusele viia leida võimalus kuidas viia mineraalväetised sügavamale mulda et need oleksid taimedele paremini kätte saadavad. Kahe mahekatseala võrdluse esialgsed tulemused näitavad et biopreparaatide kasutamisel saavutatakse arvestatav mõju siis kui istandiku üldine seisund ja väetisfoon on head. Kuna mahekatseala A oli enne katse algust saanud tugevamaid talvekahjustusi kui mahekatseala B siis on 2018 kevadel vajalik selles teha täiendavalt kahjustatud okste lõikust ja pöörata rohkem tähelepanu kevadisele väetamisele. Istanduse seisundist tulenevalt (tugev talvekahjustus ja vähene saak) ei kasutatud katsealal A masinkorjet.

Saagikuse hindamiseks on järgnevatel aastatel vajalik teha metoodikas muudatusi ja kasutada käsitsi korjet või hindamist pallides.


Must sõstar. Uued sordid, optimeeritud väetamine

Aruande koostas Hedi Kaldmäe

Innovatsioonitegevuse eesmärgiks on selgitada uute sortide jaoks optimaalne toitainete vajadus, et tagada tervem taim ja istandiku optimaalne saagikus pikema kasutusaja kestel. Tagada kasvatustehnoloogiate abil nii tava-kui mahetootmises saagikandmiseks piisav vegetatiivne kasv, sealjuures mõjutamata kahjuri–, haigus-ja talvekindlust.

Katsevariandid. 2017. aastal alustati katsetega kolmel katsealal koostöös kahe ettevõtjaga. Katsealadeks valiti juba rajatud ja saagikandeikka jõudnud noored istandused. Koostöös ettevõtjatega koostati katseplaanid ja tähistati põllul katseks eraldatud piirkonnad ja kastevariandid. Tavaviljeluse katse pikaajalise toimega mineraalväetiste ja täiendava leheväetamisega katse (sort ’Gofert’) viiakse läbi nelja erineva N normiga väetustaseme juures (sh üks kontrollitud lahustuvusega väetis) OÜ Hortitech istanduses. Biopreparaatide/maheväetiste kasutamise katseks valiti OÜ Meriidio (sort ’Ruben’) ja EMÜ Polli aiandusuuringute keskuse katseala (sort ’Pamjati Vavilova’). Mahetootmise katses keskenduti biopreparaatide (5 preparaati: Follicist, Fylloton, Vinasse, Greentop/Taimeramm, Raskila vermikompost) mõju uurimisele, valiti preparaadid mis stimuleeriksid taimekasvu ja toetaksid taimede vastupanuvõimet haigustele ja kahjuritele. Mõlemal mahekatsealal viidi 2017 aastal läbi pritsimised samade preparaatidega 2-3 korral. Toitainete vajaduse selgitamiseks ja väetamiskava korrigeerimiseks koguti katse alguses kõigilt aladelt mullaproovid ja telliti analüüsid, suve esimeses pooles tehti ka leheanalüüsid hindamaks taimestiku seisundit, eriti mikrotoitainete omastamist. Leheanalüüside materjali säilitatakse edaspidiseks et kasutada seda leheanalüüside ekspressmeetodi väljatöötamisel referentsmaterjalina. 2018. aastal jätkati tavaviljeluse katset samade väetisenormidega kuid kuna erakordselt põuase kevade ja suve tõttu ei olnud väetamine suve alguses otstarbekas toimus see esimeste vihmade saabumisel suve teises pooles. Vähendamaks põuastressist tingitud negatiivset mõju toitainete kättesaadavusele mullast kasutati lisaks lehekaudu väetamist ühtlaselt kogu istanduse ulatuses. OÜ Meriidio istandikus olid talvekahjustused 2018 aasta vegetatsiooniperioodi alguseks sedavõrd ulatuslikud et katse jätkamine sellel katsealal olnud võimalik mistõttu teostati istandikus okste tugev tagasi lõikus ja biopreparaatide katses keskenduti teise katselale mis asub EMÜ Polli aiandusuuringute keskuses. Katset sordiga ’Ruben’ jätkatakse OÜ Meriidio uues istandikus mis jõuab saagikandeikka 2019. aastal.

Metoodika

Mõlema katseaasta alguses hinnati katsealadel istandiku seisund ja taimede talvitumist (talvekahjustust) eelneval perioodil. Mõõdeti põõsaste vegetatiivne juurdekasv (okste arv, põõsa kõrgus), varisenud viljahakatiste hulk (%) ning masinkoristatud saak. Vegetatsiooniperioodil hinnati taimestiku seisundit SPAD väärtuste (2017 aastal) ja klorofülli ning flavonoolide suhte (Dualex NI index) kaudu (2018), Biopreparaatide katses koguti marjaproovid ja analüüsiti marjade biokeemilist koostist hindamaks biopreparaatide mõju viljade kvaliteedile. Tavaviljeluse katses biokeemilisi analüüse ei tehtud ja määrati ainult keskmine vilja mass. Biopreparaatide katses kasutati töölahuseid vastavalt tootjapoolsetetele soovitustele järgmiselt: Vinasse 1%, Rasila (Vermikompost) 0,8 % ,Green Topp 1,0 %, Folicist 0,3 %,Fylloton 0,5 %, kontrollvarianti pritsiti veega.

Tulemused

Tavaviljeluse väetamiskatse esimese kahe aasta põhjal ei ilmnenud väetusvariantide vahelisi erinevusi kobarate ja õite arvus (sordiomane tunnus) ning varisenud viljade hulgas (mõjutajaks peamiselt ilmastik). Mõningad erinevused ilmnesid teise katseaasta saagis, kus suurem N-norm suurendas põõsa saaki 100g võrra kontrolliga võrreldes. Erinevuste puudumine esimesel katseaastal on seotud asjaoluga et mustasõstra saagi kujunemine algab õiealgmete moodustumisega saagiaastale eelneva aasta juulis-augustis kui katseala väetati ühtlaselt. Suurem masinkoristatav saak teisel katseaastal tulenes eelkõige sellest, et keskmine vilja mass selles variandis ületas teisi variante (joonis 1). Seega suurem N-norm antuna kahes osas (kevadine kiiresti omastatav väetis + kontrollitud lahustuvusega väetis) mõjub saagikust suurendavalt läbi keskmise vilja massi, seda ka põuasel aastal.

Joonis 1. Masinkoristatud saak (kg põõsa kohta) ja keskmine vilja mass (g) teisel katseaastal sordil ’Gofert’.

Teisel katseaastal tehti väetamine pärast saagi korjamist, mil toimub tuleva aasta saagi kujunemine (õiealgmete diferentseerumine). Täiendavad laboritingimustes läbi viidud katsed toitainete liikumise kohta konkreetse katsepõllu mullas viitavad vajadusele leida võimalus kuidas viia minraalväetised sügavamale mulda, et need oleksid taimedele paremini kätte saadavad.

Kontrollitud lahustuvusega väetise variandis oli ka lehtede klorofüllisisaldus enne saagikoristust kõrgem kui teistes variantides (joonis 2)

Joonis 2. Lehtede klorofüllisisaldus ja lämmastikuindeks sordi ’Gofert’ väetamiskatses 2018. aastal kaks nädalat enne saagikoristust.

Kahe mahekatseala võrdluse esialgsed tulemused näitavad et biopreparaatide kasutamisel saavutatakse arvestatav mõju siis kui istandiku üldine seisund ja väetisfoon on head. Kuna OÜ Meriiidio istandus oli enne katse algust saanud tugevamaid talvekahjustusi kui teine mahekatseala siis istanduse seisundist tulenevalt (tugev talvekahjustus ja vähene saak) ei kasutatud OÜ Meriidio katsealal masinkorjet. Sordiga ’Pamjati Vavilova’ tehtud biopreparaatide katse kahe aasta tulemused näitavad, et viljahakatiste varisemine sõltub eelkõige konkreetse aasta tingimustest. Tendents on sellele, et preparaadi GreenTop kasutamisel esineb mõnevõrra vähem viljahakatiste varisemist (joonis 3). Ka sordil ’Ruben’ oli esimesel katseaastal GreenTop variandis vähem varisenud vilju.

Joonis 3. Varisenud viljade hulk (%) kahe katseaasta keskmisena sordil ’Pamjati Vavilova’

Võrreldes kontrolliga suurendas preparaat Folicist keskmist vilja massi sordil ’Pamjati Vavilova’ mõlemal katseaastal. Teiste preparaatidega olid tulemused pigem vastandlikud. Keskmised saagid põõsalt (masinkorjes) olid kõrgeimad variantides mis olid töödeldud preparaatidega GreenTop ja Fylloton (Joonis 4)

Joonis 4. Keskmine põõsa saak (kg) Pollis, sordil ’Pamjati Vavilova’ 2018.a.

Mõlemal katseaastal ilmnes biopreparaatide oluline mõju mustasõstra viljade biokeemilisele koostisele,  kuid   katseaastad  olid  ilmastikutingimuste  poolest   vastandlikud  (2017. aasta vihmarohke ja jahe ning 2018. aasta põuane ja keskmisest soojem) mistõttu ei ole võimalik nende kahe aasta tulemuste põhjal veel põhjapanevaid järeldusi teha.  Mõlemal katseaastal suurendas  nii   Folicist   kui   ka   Fylloton   rakumahla   kuivainet, orgaaniliste hapete ja askorbiinhappe   sisaldust   Joonis  5), Raskila  vermikompost aga polüfenoolide ja antotsüaanide akumuleerumist viljadesse (Joonis 6)

Joonis 5. Biopreparaadi ja kasvuaasta (2017–2018) mõju musta sõstra viljade (A) rakumahla kuivaine (°Brix), (B) orgaaniliste hapete (%) ja (C) askorbiinhappe sisaldusele (mg 100 g-1 värske materjali kohta.

 

Joonis 6. Polüfenoolide ja antotsüaanide sisaldus 2017. aastal sordil ’Pamjati Vavilova’

Levitamine

Klastri tegevusi on levitatud järgmiste ürituste raames:

4.07.2018 Mahe puuvilja- ja marjakultuuride demokatsete esitluspäev Pollis teema “Mahe musta sõstra leheväetiste katsetulemuste tutvustus”

12.07.2018 Infopäev sõstra sortidest

Ettekanne on leitav lingitl: www.pikk.ee/…/infopaev-sostra-sortidest/
päevakava juures on ka lingid ettekannetele

16.07.2108 Mahepõllumajanduslik marjakasvatus

Ettekanne on leitav www.pikk.ee/…mahepollumajanduslik-marjakasvatus

ettekanne veebis www.maheklubi.ee/…Hedi Kaldmäe_16_07_2018.pdf