Aedmaasikas

Maasikahooaja pikendamine

Esimese katseaasta innovatsioonitegevused viidi ellu plaanipäraselt:

  1. selgitati välja, et turbasubstraat annab maasikate tunnelikasvatuses oluliselt parema tulemuse kui kookossubstraat ja seda kõikide nelja katses olnud sordi puhul.
  2. selgitati välja Eesti tarbijaile kõige meeldivam ja vähem meeldivam taasviljuv maasikasort.
  3. maasikahooaega suudeti pikendada 13- nädalaseks (võrdlus avamaal kasvatatava maasikaga, kus frigotaimede saagiaeg on 4-6 nädalat).

MTÜ Aiandusklaster innovatsioonitegevuse „Maasikahooaja pikendamine“ lõpparuanne

Innovatsioonitegevus viidi läbi 01.04.2017 – 31.03.2019

Aruande koostaja ja fotode autor Ulvi Moor

Katsemetoodika

Vastavalt planeeritule rajati 2017.aasta kevadel Tartumaale Aran PM OÜ kütteta kiletunnelitesse taasviljuvate maasikasortide katse kahel erineval kasvusubstraadil. Katses olid sordid `Diamante´, ´Cabrillo´, ´Harmony´ ja Hollandi sordiaretusfirma Fresh Forward uus aretis FF1604. Katse paiknes kahes kõrvuti asuvas kiletunnelis, millest ühes kasutati turbapõhist kasvusubstraati ja teises kookoskiupõhist substraati. Taimed istutati maapinnast 1,2 m kõrgusel asuvatele istutuslavadele istutuskottidesse, mis olid 10 cm kõrged, 25 cm laiad ja 100 cm pikad. Ühte kotti istutati 8 taime. Mõlemasse tunnelisse paigutati igast sordist nii tunneli otsapoolsele alale kui keskossa 10 kotti ehk 80 taime, seega oli mõlemal substraadil igast sordist kokku 160 taime. Kõik istutuskotid olid nummerdatud ja märgistatud eri värvi markeriga vastavalt sordile (joonis 1).

Joonis 1. Kõik katsetaimede kotid olid vastavalt sordile tähistatud erinevate markervärvidega.

Taimi kasteti ja väetati tilkkastmissüsteemi abil üle päeva. Iga variandi maasikalehtedest määrati N, P, K, Ca ja Mg sisaldus. Saaki korjati perioodil 4. juulist kuni 26. septembrini iga kahe kuni kolme päeva tagant kokku 21 korda. Kogutud saak jagati kolme fraktsiooni: a) turustatav saak – viljad läbimõõduga üle 2 cm; b) teise valiku saak – viljad läbimõõduga alla 2 cm ja deformeerunud viljad; c) hallitanud viljad. Kõikide fraktsioonide viljad kaaluti ja turustatava saagi viljad loeti üle keskmise vilja massi arvutamiseks. Füüsikalistest näitajatest määrati vilja tugevus ja biokeemilistest näitajatest viljade mahla kuivaine, orgaaniliste hapete, askorbiinhappe ja antotsüaanide sisaldus. Tarbijaile meeldivuse test viidi läbi 13. juulil turbasubstraadilt korjatud viljadega. Korjatud maasikad jahutati ja transporditi järgmise päeva hommikuks Tallinnasse. Tarbijaile meeldivuse test viidi läbi 3 tunni jooksul Statistikaametis. Hindamisel osales 96 inimest. Vastajatel paluti anda hinnang maasika üldise välimuse, magususe, hapususe ja maitse kohta.

2017 aasta sügisel alustati külmade saabudes taimede talvitumiskatset. Taimed tõsteti substraadikottidega maapinnale ja kaeti ühe variandina kahekordse talvekattekangaga (joonis 2) ja teise variandina kahekordse kattelooriga. Kontrollvariandina võeti talvitumiskatsesse ka ’Polka’ taimed. Substraadi ülemises kihis jälgiti logerite abil kevadeni substraadi temperatuuri.

Joonis 2. Talveks tõsteti substraadikottides taimed maapinnale üksteise kõrvale ja kaeti kahekordse talvekattekangaga või kahekordse kattelooriga.

Kattematerjalid eemaldati 4. aprillil 2018 ja seejärel hinnati taimedel külmakahjustusi. Igast variandist lõigati ühe koti taimedel risoomid vertikaalselt ülevalt alla pooleks, seega suveks jäi igast variandist alles 9 kordust. Külmakahjustusi hinnati 3-pallisel skaalal: 1- pole üldse kahjustunud, risoom elevandiluuvalge; 2- keskmine kahjustus: risoom helepruun, kahjustunud võivad olla vaid juhtsooned; 3- tugev kahjustus: risoom tumepruun (joonis 3).

Joonis 3. Külmakahjustuste hindamise skaala aedmaasika risoomide pikilõike põhjal.

2018 aasta suvel jätkati katset vaid turbasubstraadil taimedega, kuna sellel substraadil olid taimed oluliselt saagikamad. Eelmisel aastal ebasobivaks osutunud sort ’Cabrillo’ asendati sordiga ’Polka’. Saagiarvestus ja analüüsid teostati analoogiliselt eelmise aastaga. Kuna taimede toiteelementide omastamine oli talvekahjustuste tõttu häiritud, määrati maasikalehtedest ka mikroelementide sisaldus, et teha kindlaks, missuguseid elemente kahjustatud taim vähem omastab. Mõlemal aastal teostati saagiandmete põhjal ka finantsmajanduslik analüüs.

Esimese hooaja katsetulemused

2017 aastal olid turbasubstraadil kasvanud taimed oluliselt kõrgemad, andsid oluliselt suuremat saaki (joonis 4) ja vilja keskmine mass oli suurem (joonis 5). Sortide keskmisena saadi turbasubstraadilt keskmiselt 376 g ja kookosesubstraadilt keskmiselt 209 g turustatavat saaki taime kohta. ’Harmony’ taimede puhul saadi turbalt ja kookoselt vastavalt 502 ja 264 g saaki taime kohta.

Joonis 4. Taasviljuvate aedmaasikate ´Diamante´, ´Cabrillo´, ´FF1604´, ja ´Harmony´ turustatav saak 2017. a. sõltuvalt kasvusubstraadist.

Joonis 5. Taasviljuvate aedmaasikate ´Diamante´, ´Cabrillo´, ´FF1604´, ja ´Harmony´ keskmine vilja mass 2017. a. sõltuvalt kasvusubstraadist.

Kuna turbasubstraadi puhverdusvõime on oluliselt parem ja turvas hoiab ka niiskust oluliselt kauem kui kookosesubstraat, siis oli substraaditootja algselt seganud turbasubstraati enam toiteelemente kui kookosesubstraati. Tilkkastmissüsteemi kaudu väetati taimi ühepalju. 19. juunil taimede lehtedes mõõdetud toiteelementide sisaldused olid turbasubstraadil oluliselt kõrgemad. N- ja P- sisaldused olid turbasubstraadil kasvanud maasikalehtedes tugevalt üle normi (joonis 6). Kookosesubstraadil olid enamiku makroelementide sisaldused normi piires, vaid Mg-sisaldus oli defitsiitne. Ilmselt ei olnud turbasubstraadi madala saagikuse põhjuseks siiski vaid madalam toiteelementide sisaldus. Põhjuseks võis olla ka kookosesubstraadi veesisalduse suurem kõikumine või maasikale ebasoovitavate fenoolsete ühendite sisaldus substraadis (fenoolseid ühendeid ei mõõdetud, kuid kirjanduses on seda ühe kookosesubstraadi miinusena esile toodud).

Joonis 6. Taasviljuvate aedmaasikate ´Diamante´, ´Cabrillo´, ´FF1604´, ja ´Harmony´ lehtede
makroelementide sisaldus õitsemise ajal sõltuvalt kasvusubstraadist. Roheline – optimaalses vahemikus;
lilla – üle normi; kollane – defitsiitne.

Välimus oli tarbijate hinnangul kõikidel viljadel hea ja väga hea vahepealne (joonis 7). Viljade omadused olid erinevad eelkõige vilja tugevuse ja maitseomaduste osas.

Joonis 7. Taasviljuvate katsemaasikate viljad 2017. aastal.

Tarbijad hindasid kõige magusamaks ja ühtlasi maitselt kõige meeldivamaks aretist FF1604 (joonis 8). Viimane oli ka kõige pehmemate viljadega. Magususelt järgmiseks hinnati sorti ’Harmony’ ja võrdselt kõige vähem magusaks hinnati sorte ’Cabrillo’ ja ’Diamante’. Kuna ’Cabrillo’ oli väga kõva viljaga ja vähe magus, meeldis see tarbijatele kõige vähem.

Joonis 8. Taasviljuvate katsemaasikate viljade magusus ja maitse tarbijate hinnangul 2017. aastal. (1 – ei ole üldse magus/maitsev, 2 – pigem ei ole magus/maitsev, 3 – nii ja naa, 4 – pigem on magus/maitsev, 5 – on väga magus/maitsev)

Ettevõtte omaniku poolt koostatud finantsmajanduslikust analüüsist selgus, et esimesel katseaastal osutus kõikide taasviljuvate sortide kasvatamine kasumlikuks (Tabel 1). Kõige suurema käibe ja kasumiga sort oli ’Harmony’, mille saagikus oli kõige kõrgem.

Tabel 1. Taasviljuvate maasikate kasvatamise arvestuslikud kulud, tulud ja kasum (EUR/ha) turbasubstraadil 2017. a

Kuluartikkel/sortDiamanteCabrilloFF1604Harmony
Taimed22698226982269822698
Istutamine2018201820182018
Hooldus3000300030003000
Kiletamine2000200020002000
Korjamine67016451668310119
Tunnelid amort5000500050005000
Kile amort1500150015001500
Kasvulauad amort8827882788278827
Kastmine amort1000100010001000
Taimekaitse500500500500
Väetised1000100010001000
Kulud kokku54243539945422657661
Tulud808717394276845119113
Kasum26628199482261961451

Allikas: Aran PM OÜ

Peab siiski silmas pidama, et 2017.a oli külm kevad ja jahe suvi. Sellest tulenevalt valmis avamaal saak hiljem kui tavapäraselt ning maasikate müügihind jäi kõrgeks terve hooaja vältel. Kuigi taasviljuvad maasikataimed ei andnud Eesti keskmisega võrreldes palju suuremat saaki, siis saagikus hektari kohta oli vägagi arvestataval tasemel. Kõrgem saagikus ha kohta tulenes suuremast istutustihendusest – avamaal istutatakse ca 35 000 taime/ha, kasvulaudadel oli istutustihedus 50 000 taime/ha. Kõige saagikama sordi ’Harmony’ hektarisaak turbasubstraadilt oli 25t/ha. Eestis avamaal kõige enam kasvatatava ’Sonata’ esimene aasta saak varieerub olenevalt kasvukohast ja tootja kompetentsist vahemikus 5-10 t/ha.

Talvitumiskatse ja teise hooaja tulemused

2017/2018. aasta talvitumistingimused olid taimedele üldiselt soodsad, kuna lisaks katetele kaitses taimi lumekiht, mis sulas alles märtsis (joonis 9). Substraadi temperatuur taimede risoomide ümbruses langes alla nulli alles pärast 15. jaanuari. Talvekattekanga ja katteloori all olid temperatuurierinevused väikesed: talvekattekanga all oli temperatuur enamasti 0.1–0.6°C kõrgem. Märtsis sulas lumi talvekattekangalt õhulisema ehituse tõttu ilmselt kiiremini kui katteloorilt ja 17. märtsil kui õhutemperatuur langes –14°C-ni, langes substraadi temperatuur talvekattekanga all –2.7°C-ni ja katteloori all –2.2°C-ni. Seetõttu said kõik taasviljuvad maasikad keskmise külmakahjustuse (joonis 10).

Joonis 9. Õhutemperatuuri miinimumid maapinnal, substraadi temperatuur maasika kasvatuskottides talvekatte ja katteloori all ja lumikatte paksus 2017/2018. aasta talvel.

Joonis 10. Substraadikottides talvitunud taasviljuvate maasikate külmakahjustused 2017/2018 talvel sõltuvalt kattematerjalist. 1-pole kahjustatud; 2-keskmine kahjustus; 3-tugev kahjustus.

Külmakahjustusega taimed ei surnud, kuid nende kasv oli pärsitud, taimed omastasid halvasti toiteelemente (joonis 11) ja läksid varakult õitsema. Üsna palju tekkis ka viljumata õisi (joonis 12). Leheanalüüsid näitasid, et kollastes lehtedes ei olnud makroelementide defitsiiti, kuid puudus oli vasest ja tsingist ning ka rauasisaldus oli soovitusliku normi alampiiril. Tsingipuudus võis põhjustada ka viljumata õite teket.

Joonis 11. Visuaalsed toiteelementide puuduse tunnused maasikalehtedel (võrdluseks normaalne roheline leht).

Joonis 12. Taasviljuvatel maasikatel tekkis paljuviljumata õisi.

Kokkuvõttes jäi taasviljuvate maasikate saak teisel aastal väga väikeseks (139-240 g/taim) (joonis 13).‘Polka’ talvitus seevastu väga hästi ning andis hea saagi (353 g/taim).

Joonis 13. Taasviljuvate maasikate ’Harmony’, ’Diamante’ ja Joonis 14. ’Polka’ 18. juunil FF1604 ning ühekordselt viljuva maasika ’Polka’ saak 2018. aastal 2018. pärast talvitumist substraadikottides.

Kuigi taasviljuvate sortide saagikus jäi külmakahjustuste tõttu väikeseks, andsid taimed 64 -78% oma saagist perioodil, mil avamaa maasikate põhisaak ei olnud veel valminud (tabel 2). 80% -86% kogu taasviljuvate maasikate müügitulust saadi enne 13. juunit. Tänu varajase maasika defitsiidile oli sel ajal maasikate realiseerimishind kõrge (7.1 eur/kg) ja see võimaldas kehvale saagile vaatamata kasumlikku tootmist.

Tabel 2. Katsemaasikate saagi osakaal (%) tunnelis 2018. aastal enne avamaal kasvatatavate maasikate põhihooaega ja samal ajal avamaa- maasikaga, keskmine realiseerimishind EUR/kg ja käive EUR/ha vaatluse all oleval kahel perioodil

Allikas: Aran PM OÜ

Kulude poolelt jäid sel aastal ära taimede kulu ja istutamise kulu. Viljade korjamise kulu oli 2018. samuti ca poole väiksem, kuna saagiperiood jäi lühemaks. Samas lisandus talviste kattematerjalide amortisatsioonikulu. Maasikate saak jäi oluliselt väiksemaks, kuid kõrgema realiseerimishinna tõttu varasuvisel perioodil osutusid kõik katses olnud sordid siiski kasumlikuks (tabel 3). Tuleb arvesse võtta, et reaalselt katsemaasikaid ei turustatud; tabelites on esitatud arvestuslik kasum. Taasviljuvate maasikate kasvatamisel on probleemne koht tarbijatele vastuvõetava sordi leidmine, mille viljad oleksid magusa maitsega, ilusa kujuga, pehme viljalihaga ja tumepunase värvusega. Hetkel katses olnud sortidest oli niisuguste omadustega vaid FF1604, mille kasvatamise kasum jäi aga kõige tagasihoidlikumaks.

Selleks, et maasikahooaeg Eestis pikeneks, tulevikus investeerida agrotehnilistesse võtetesse, mis võimaldaks istutada frigotaimed juba varakevadel (märtsi alguses või varem), et saaks ühelt taimelt kuni kolm saaki. Varajase istutuse puhul saaks pikendada perioodi, mil maasikate realiseerimishind on kõrgem. Lisaks saaks kallima hinnaga ka hilisema saagi, mis valmib augustist oktoobrini.

Tabel 3. Taasviljuvate maasikate kasvatamise arvestuslikud kulud, tulud ja kasum (EUR/ha) teisel saagiaastal pärast talvitumist erinevate talvekatete all.

Allikas: Aran PM OÜ

Projekti tulemuste levitamine

Nii esimesel kui teisel katseaastal ilmus Aiandusklastri taasviljuvate maasikate katsest lugu “Äripäeva” eriväljaandes “Aiandus” (17 mai 2017, lk.16 ja 11. mai 2018, lk. 28). 2018. aasta kevadel kaitses Epp Remmelg magistritöö teemal “Aedmaasika taasviljuvate sortide saagikus ja viljade kvaliteet Eestis kütteta kiletunnelis kasvatatult”. Magistritöö valmis eelpoolnimetatud katse põhjal ja on avalikkusele kättesaadav aadressil dspace.emu.ee/xmlui/handle/../.

Rahvusvahelisel tasemel tulemuste levitamiseks kirjutati artikkel pealkirjaga “Yield of everbearing strawberries in two consequtive years depending on cultivar and row covers in winter in high tunnels in Estonia”, mida esitleti stendiettekandena Hispaanias konverentsil ning mis pärast artikli retsenseerimist peaks ilmuma ajakirjas „Acta Horticulturae“. Lisaks on taasviljuvate maasikate kasvatamist tutvustatud ettevõttes kohapeal EMÜ aianduse ja põllumajandussaaduste tootmise ning turustamise 3. kursuse tudengitele 2017. aasta sügisel (joonis 3) ja Olustvere Maamajanduskooli poolt korraldatud maasikakasvatuse täiendkoolitusel osalenud õppuritele 11. juunil 2018. Käesoleva aasta 12. märtsil toimub taasviljuvate maasikate kasvatamist tutvustav infopäev Tartus ning 2019. aasta suvel on planeeritud üks vastav infopäev ettevõttes kohapeal. 2019. aastal kaitseb aianduse eriala magistrant Madli Tramm taasviljuvate maasikate teise aasta katse tulemuste põhjal magistritöö „Aedmaasika taasviljuvate sortide talvitumine Eestis avamaal kasvatuskottides ja talvitumise mõju saagikusele“. Ka see töö saab olema avalikkusele kättesaadav.

Joonis 3. Paavo Otsus ja Ulvi Moor tutvustamas taasviljuvate maasikate katseid EMÜ aianduse ja põllumajandussaaduste tootmise ning turustamise 3. kursuse tudengitele 2017. aasta sügisel

15.augustil 2019 kirjutab Maa Elu :

Tahate maasikat mahedalt kasvatada? Kaotate poole saagist

Riina Martinson – Maa Elu toimetaja

Pärast tänavust suve, mil paljud aiapidajad oma maasikamaalt kausi asemel tassiga saaki korjamas käisid, kahtlevad nad, kas ilma keemiata üldse on võimalik maasikaid kasvatada. Nii palju on igasugu kahjustajaid!

„Jah, on võimalik maasikaid mahedalt kasvatada, aga sellega peab tõesti arvestama, et poolest saagist jääd ilma,” ütles mahemaasika kasvatamise võimalusi uuriv Eesti Maaülikooli aianduse õppetooli dotsent Ulvi Moor.

Mahemaasika kasvatamise katsed toimuvad Aiandus­klastri projekti raames ja eesmärk on välja selgitada, kas ja mil viisil saaks mahemaasikaid tootmises kasvatada nii, et see tegevus ka kasumit toodaks.

Kaks aastat katsetatakse maasikakasvatust tunnelis ja seejärel kaks avamaal. Käesolev aasta oli projekti esimene ja katsealalt saadi päris hea saak, aga nagu öeldud, pool potentsiaalsest saagist läks siiski loodusele.

Katsetusse võeti kolm sorti: ‘Allegro’, ‘Polka’ ja ‘Sonsation’. Miks just need? Moor seletas, et ‘Allegro’ on varajane ja jahukastekindel, ‘Sonsation’ saagikas ja ‘Polka’ väga levinud.

„Kõige paremaks osutus ‘Sonsation’, ‘Polkal’ oli palju seemnenäki kahjustust ja ‘Allegro’ on üldiselt vähese saagiga” ütles Moor. „Seemnenäkk on putukas, kes sööb marja pealt ära seemned ja kuna ‘Polka’ vili on hästi pehme, siis eelistab kahjur seda sorti, kuna seemneid on kergem kätte saada. Kahjustatud vili tundub limane ja sarnaneb nälkjate kahjustusega, aga seemnenäkk jätab seemnekestad vilja alla hunnikusse, selle järgi on hea vahet teha. Müügiks sellised marjad ei kõlba.”

Loe lähemalt: maaelu.postimees.ee

Kokkuvõte

Nii esimese kui teise katseaasta innovatsioonitegevused viidi ellu plaanipäraselt. Kõik innovatsioonitegevuste eesmärgid saavutati:

  • selgitati välja, et turbasubstraat annab maasikate tunnelikasvatuses oluliselt parema tulemuse kui kookossubstraat ja seda kõikide nelja katses olnud sordi puhul.
  • selgitati välja Eesti tarbijaile kõige meeldivam taasviljuv maasikasort, milleks osutus FF1604.
  • selgus, et taasviljuvad maasikad ei suuda Eestis rahuldavalt talvituda ja seetõttu tasub neid kasvatada vaid üheaastase kultuurina.
  • esimesel katseaastal suudeti maasikahooaega pikendada 13- nädalaseks (võrdlus avamaal kasvatatava maasikaga, kus frigotaimede saagiaeg on 4-6 nädalat).
  • teisel hooajal õnnestus katsetaimedelt saada saaki ka maikuus. Kuigi talvekahjustustega taasviljuvad sordid andsid saaki vähe, oli varasuvel maasikate realiseerimishind kõrge ja see võimaldas kehvale saagile vaatamata kasumlikku tootmist.

Selleks, et maasikahooaeg Eestis veelgi pikeneks, tuleks investeerida agrotehnilistesse võtetesse, mis võimaldaks istutada frigotaimed juba varakevadel (märtsi alguses või varem), et saaks ühelt taimelt kuni kolm saaki ja pikeneks varajase saagi periood, mil maasikate realiseerimishind on kõrgem. Samuti tuleks lisaks FF1604-le otsida sorte, mille viljad oleksid Eesti ja lähiriikide tarbijatele meelepäraste omadustega.