aiandusklaster

Must sõstar

Must sõstar. Uued sordid, optimeeritud väetamine.

Innovatsioonitegevus viidi läbi 01.05.2017 – 30.11.2020

Aruande koostajad: Liina Arus ja Hedi Kaldmäe

Eesmärk

Innovatsioonitegevuse eesmärgiks on selgitada uute musta sõstra sortide jaoks optimaalne toitainete vajadus et tagada tervem taim  ja istandiku optimaalne saagikus pikema kasutusaja kestel. Konkreetseid eesmärke oli kolm:

  • Taimede toitumise, vegetatiivse juurdekasvu, saagikuse ja majandusliku otstarbekuse seisukohalt optimaalne mineraalväetistega antav lämmastiku kogus.
  • Leheväetiste ja biostimulaatorite kasutamise mõju musta sõstra taimede tervislikule seisundile ja saagikusele.
  • Hinnata leheanalüüside ekspressmeetodi rakendatavust musta sõstra taimede juures.

Tegevused

2017. aastal alustati katsetega kolmel katsealal: EMÜ Polli aiandusuuringute keskuses sordiga ´Pamjati Vavilova´ ja kahe ettevõtte (Hortiteh OÜ ja Meriidio OÜ) tootmisistandikes sortidega ´Gofert´ ja ´Ruben´. 2019. aastal lisandus neljas katseala (Heamari OÜ) Eestis aretatud musta sõstra sordiga ’Karri’. Kuna musta sõstra puhul kulub istandiku rajamisest saagini 3-4 aastat siis valiti katsealadeks juba rajatud ja saagikandeikka jõudnud noored istandikud. Nelja katseaasta jooksul hinnati väetamise, biostimulaatorite ja täiendavate leheväetiste mõju vegetatiivsele juurdekasvule ja taime varustatusele toitainetega. Selgitati mõju saagikusele ja saagi kvaliteedile (sh. biokeemilisele koostisele).

Kõigil katsealadel hinnati taimede vastupanuvõimet lehti kahjustavatele seenhaigustele ja määrati kahjustuse ulatus vegetatsiooniperioodi lõpus. Hinnati katsetes kasutatud tehnoloogiaid majandusliku tasuvuse aspektist.

Tulemused

Taimede toitumise, vegetatiivse juurdekasvu, saagikuse ja majandusliku kasu (tootmise omahinna) seisukohalt on otstarbekas kasutada saagikandeeas istandikus lisaväetamiseks kõrgemat lämmastiku (N) normi (N120).  Lisaks taimede üldseisundi paranemisele tõusis N120 juures ka viljades sisalduvate bioaktiivsete ühendite sisaldus. Toitainete defitsiiti ja kasvupidurdust tekitamata on lühiajaliselt võimalik kompleksväetise asemel kasutada lämmastikväetist, mis on odavam. Kontrollitud lahustuvusega väetise kasutamisel ei olnud pikaajalisi eeliseid kuna ei andnud loodetud saagilisa  ja sisendite kõrge hinna tõttu  ei ole see majanduslikust seisukohast jätkusuutlik.

Leheväetise EpsoMikrotop ja biostimulaatori Amalgerol kasutamine kombinatsioonis mineraalväetistega suurendas musta sõstra taimede vastupanuvõimet lehti kahjustavatele seenhaigustele  ja saagikust. Samade preparaatide eraldi kasutamisel mõju puudus.

Maheviljeluses kasutamiseks sobivatest preparaatidest oli arvestav mõju biostimulaatoritel Fylloton ja Follicist, suurendades viljade bioaktiivsete ainete sisaldust. Nimetatud preparaadid suurendasid keskmist vilja massi kuid saagikusele ja lehehaigustesse nakatumisele need olulist mõju ei avaldanud. Biostimulaatorite kasutamine ei vähendanud viljahakatiste varisemist.

Multši kasutamine istandikus soodustas musta sõstra taimede vegetatiivset kasvu ja suurendas saagikust, mis näitab et stabiilne niiskusrežiim omab musta sõstra kasvatamise juures olulist mõju.

Klorofülli ja flavonoolide fluorestsentsil põhinevat ekspressmeetodit on sobiv kasutada lehtede lämmastikuga varustatuse hindamiseks mustal sõstral kui mõõtmiste tegemisel järgida sama metoodikat mida kasutatakse materjali kogumisel laborianalüüsideks

Projekti eesmärk saavutati, selgitati musta sõstra istandiku väetamiseks optimaalne mineraalväetise kogus ja biopreparaadid millel on arvestatav mõju saagi kvaliteedile.