Viinapuu

Viinapuu kasvukohale vastavad sordid ja tehnoloogiate arendamine

2017.a. oli ettevalmistav aasta, mil sügisel katsetati katteid saagi valmimise mõjutamiseks ja alustati ka talvekatete mõju uurimist. Selleks kasutati erinevaid katmisviise nii vanematel kui ka noorematel taimedel erinevates tingimustes. Koguti ka marjad analüüsideks.

Esimesed marjade analüüsid 2018. a talvel on tehtud.

Koostöö algas ja jätkub tootjatega, kellel on tootmisistandikes erinevad sordid ja tingimused, mis võimaldab hinnata viinapuu sorte erinevatest aspektidest.


Innovatsioonitegevuse „Viinamarjakasvatus“ vahearuanne

Sissejuhatus

Lähtuvalt Eesti erinevatest mulla- ja klimaatilistest tingimustest ei ole kõik viinapuu sordid sobivad kasvatamiseks kogu Eestis, vaid piirkonniti on vajalik leida sordid ja nendele sobiv kasvatustehnoloogia. Agrotehniliste võtetega (võrakuju, lõikamine, erinevad katted, kiletunnel jne) saab mõjutada saagi valmimist, kuid ka haigus- ja talvekindlust. Seni on vähe andmeid viinapuusortide kasvatamise kohta külmas kliimas. Eestis on katseistandikud rajatud alles 2007. aastal ja seni on jõutud katsetada ainult võralõikuse ja lehtede eemaldamise mõju viinapuude saagile Tartumaa tingimustes. Käesoleva projekti raames on kavas koguda erinevates kasvukohtades ja erineva tehnoloogiaga istandikest andmed nii taimede elujõu kui ka saagi kohta.

Eesmärgid.

  • Kiletunnelites marjade uuringute eesmärkideks on välja selgitada sordiomaduste mõju haiguste levikule ja saagi valmimisele ning kvaliteedile.
  • Avamaa veinimarjade puhul selgitatakse välja sordiomaduste mõju ebajahukaste ja jahukaste levikule, erinevate katete mõju saagi valmimisele (tehnoloogilisele ja fenoloogilisele küpsusele). Samuti on oluline hinnata katsetatud sortide omaduste ja tehnoloogiate mõju veini kvaliteedile.

Katsemetoodika

Avamaal erinevate kevad- ja sügiskatete mõju uurimine viidi läbi 2017. ja 2018. aasta suvel Eesti Maaülikooli Rõhu Katsejaamas Tartumaal. Tegemist on pikaajalise põldkatsega, mis rajati 2007. aastal in vitro paljundatud istikutest. Viinapuu sortide arengut ja talvekindlust uuritakse Valgamaal mäekülje terrassidele rajatud istandikus ja Läänemaal tasasel maal tootmisistandikus. Katmikalad paiknesid tootmisistandikes Tartu-, Valga- ja Pärnumaal. Kiletunnelite kõrgus on 2,5 m ja laius 7m. Katsealadel on omajuursed ja poogitud taimed ja kandeealisi taimi ei väetata ega kasteta. Kevadkatted (katteloor, kile, varjutuskangas) paigaldati avamaa katses viinapuudele kohe peale võralõikust ja enne pungade puhkemist, 16. mail 2018. Pärast õitsemist vaadati viinapuud üle iga 2 nädala tagant ning toimus võrsete suunamine spaleeripostide külge kinnitatud traatide vahele ning ennakvõrsete pintseerimine. 11. juulil eemaldati kevadkatted. Augusti alguses toimus lehtede eemaldamine marjakobarate ümbert, harvendati kobaraid, kärbiti asendusvõrsete latvu ning lõigati ennakvõrseid. Sügiskatted pandi pärast lehtede eemaldamist ning neid hoiti peal kuni saagikoristuseni. Proovid võeti katsetes septembris ja analüüsiks marjad võeti võrse esimeselt kobaralt.

Analüüsid viidi läbi Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuses ja Aianduse õppetooli laboratooriumites. Tehnoloogilise küpsuse parameetritest olid katses vaatluse all marjamahla kuivaine sisaldus (°Brix), viljamahla orgaaniliste hapete sisaldus ja pH. Marjamahla kuivainesisaldust määrati vilikonna erinevatest marjadest kolmes korduses, ühes korduses oli vähemalt 10 vilja. Mahla kuivaine kaudu saab hinnata marjade suhkrusisaldust, millest sõltub veini alkoholi sisaldus ja seega ka veini tehnoloogia valik. Orgaaniliste hapete sisaldus määrati 200g külmutatud marjadest pressitud mahlast. Orgaaniliste hapete ja kuivaine sisalduse mõõtmine toimus digitaalse refraktomeetriga Atago 7102 Pocket Brix-Acidity Meter (Grape & Wine). Mõõdeti ka marjamahla pH. Hapetest sõltub veinide säilivus, värvus ja maitse. Terava ebameeldiva maitse annab õunhappe rohkus ja seetõttu on ka põhjamaised veinid teravad.

Fenoolset küpsust hinnati marjade kestadest. Polüfenoolide üldsisaldus (mg 100gˉ¹) mõõdeti Folin Ciocalteu meetodil spektrofotomeetriga (UVmini-1240 Shimadzu) lainepikkusel 765 nm ning arvutati seejärel kalibratsioonigraafiku alusel gallushappele, arvestatuna 100 g värske materjali kohta. Antotsüaanide üldsisaldus (mg 100gˉ¹) määrati viljakestadest ning mõõdeti pH erinevuste meetodil spektrofotomeetriga (UVmini-1240 Shimadzu). Lahuste optilised tihedused määrati lainepikkusel 510 nm ja 700 nm ning puhverlahuste pH 1,0 ja pH 4,5 juures. Antotsüaanide üldsisaldus väljendati malvidiin-3-0 glükosiidina 100g kohta. Lisaks eelnevale määrati Polli Aiandusuuringute Keskuse laboratooriumis kromatograafiliselt (UHPLC-MS Shimadzu Nexera X2) antotsüaanide profiil. Antioksüdatiivne aktiivsus määrati DPPH meetodil katseproovide ja võrdluslahuse hindamisel 515 nm lainepikkuse juures spektrofotomeetriga (UVmini-1240 Shimadzu).

Tulemused

2017 aastal korjati saak oktoobris ja katsemarjad külmutati pärast korjamist ja analüüsiti laboratooriumis 2017 sügisel ja 2018. aastal. 2018. aasta saak korjati septembris ja on veel analüüsimisel. Tehnoloogilise küpsuse hindamine on aluseks saagi korjeaja määramisel. Hübriidsortide marju korjatakse Brix näidu korral, mis on vähemalt 17. Avamaal kasvanud sortide `Hasanski Sladki`, `Rondo` ja `Zilga` marjamahla kuivainesisaldus jäi vahemikku 12…17 °Brix. Kõrgeima mahla kuivainesisaldusega sort oli `Hasanski Sladki` (17°Brix) ja sordil `Rondo` ainult 12°Brix. Sort `Hasanski Sladki` viljad saavutasid piisava marjamahla kuivainesisalduse sõltuvalt suvekatetest – katteloor, varjutuskangas, kile ja linnuvõrk (17 °Brix) ning madalaim oli putukavõrguga kaetult (15°Brix). See näitab, et putukavõrk pidurdas marjade küpsemist ja 2018. aastal me seda materjali enam ei katsetanud.

Orgaaniliste hapete sisaldus avamaal kasvanud sortidel `Hasanski Sladki`, `Zilga` ja `Rondo` jäi vahemikku 1,2 … 1,3 g 100 g-¹, mis ületades oluliselt soovitatava vahemiku, mis on 0,6 – 1,0.  Sõltuvalt suvekatetest jäi orgaaniliste hapete sisaldus `Hasanski Sladki` marjamahlas vahemikku 1,15 … 1,50g 100 g-¹, mis jäi kõigis variantides siiski liiga kõrgeks. Kiletunnelis kasvanud sortide `Solaris`, `Boskoop Glory`, `Regent` ja `Rondo` marjamahla kuivainesisaldus jäi vahemikku 15…26 °Brix. Kõrgeima mahla kuivainesisaldusega sort oli `Solaris`(26 °Brix). Sordid ´Solaris´, ´Boskoop Glory´ ja ´Regent´ saavutasid veini valmistamiseks soovitatava mahla kuivaine sisalduse kiletunnelis, välja arvatud sort `Rondo`(15 °Brix). Kõigi sortide hapete sisaldus saagis jäi kiletunnelis veini valmistamiseks soovitatud vahemikku. Erinevate hapete analüüs näitas, et kiletunnelis kasvatamine vähendab eelkõige õunhappe sisaldust ja seetõttu vähenes ka hapete üldsisaldus.

Fenoolse küpsuse hindamisel selgus, et polüfenoolide üldsisaldus viinamarjades varieerus vahemikus 267…894 mg 100 gˉ¹  ’Zilga’ polüfenoolsete ühendite sisaldusele kasvukoht statistiliselt olulist mõju ei avaldanud – kuid oluline mõju oli sortidele ’Rondo’ ja ’Hasanski Sladki’. Katmikala suurendas ’Rondo’ polüfenoolsete ühendite sisaldust, samas kui ’Hasanski Sladki’ puhul ilmnes vastupidinetrend. Sordil ja kasvukohal oli oluline mõju (P≤0,001).

Antotsüaanide üldsisaldust suurendas katmikalal kasvatamine sordil ’Rondo’ umbes viis korda . Teiste sortide puhul oli mõju vastupidine – sordi ’Zilga’ antotsüaanide üldsisaldus vähenes 26% ja ’Hasanski Sladki’ 32%. Antotsüaanide profiili analüüs näitas, et sordil ’Rondo’ on ülekaalus glükosiidi vormid: delfinidiin-3-O-glükosiid, malvidiin-3-O-glükosiid, petunidiin-3-Oglükosiid, peonidiin-3-O-glükosiid, tsüanidiin-3-O-glükosiid. Sordi ’Hasanski Sladki’ profiilis domineerisid aga nende derivaadid. Kasvukoht avaldas statistiliselt olulist mõju sordi ’Zilga’ antioksüdatiivsele aktiivsusele. Teistele sortidele kasvukohal olulist mõju ei olnud, kuid esines tendents, et katmikalal kasvanud viljades antioksüdatiivne aktiivsus suureneb.

Lähtuvalt eelnevast võib öelda, et Eestis saavutavad hübriidsortide marjad veinivalmistamiseks tehnoloogiliste küpsusparameetrite taseme kiletunnelis, kuid probleeme on avamaal ja seetõttu vajavad erinevad võimalused (kiletunnel, ajutised katted) edasist katsetamist.

Tulemuste levitamine

Rahvusvahelisel tasemel levitati katsetulemusi konverentsil VitiNord2018, mis toimus sel aastal Rootsis ja Taanis (Malmö/Alnarp – Copenhagen/Frederiksberg) 30. juuli – 3. august. Igal kolmandal aastal saavad kokku põhja veinimaade teadlased ja tootjad. Eestit esindasid sel korral EMÜ aianduse õppetool koos MTÜ Aiandusklaster liikmetega firmadest Murimäe Veinikelder ja Veinivilla. Konverentsil räägiti ja vahetati kogemusi nii viinapuude kasvatamisest kui ka veinivalmistamise tehnoloogiatest. Viinamarjakasvatuses olid peamisteks teemadeks kliima ja selle mõju veinimarjade kvaliteedile. Leiti, et kliima soojenemine võtab veel aega ja seetõttu tuleb punase veini tootmiseks leida sobivad sordid ning luua viinapuudele vajalikud tingimused. Eestist oli ettekanne viinamarjade tehnoloogilise küpsuse parameetritest ja hapetega seotud probleemidest. Veinide degusteerimisel esitlesime katsetulemusi stendiettekandes välja toodud sordiga ’Hasanski Sladki’. 2017. aasta tingimused olid viinamarjade valmimiseks ebasoodsad – suvi oli jahe ja vihmane. Samas aga oli sügis soe ja võimaldas marjadel küpseda ka oktoobris. Saadud marjadest sobis valmistada punast veini ja selle veinikatse tulemust presenteerisime konverentsil veinide testimise programmi raames.

2018 aasta kevadel kaitses 2 magistranti magistritööd viinamarjade tehnoloogilise ja  fenoolse küpsuse teemal. Lisaks on katseistandikke ja tulemusi tutvustatud üliõpilastele erinevate õppeainete praktikumides.

MTÜ Aiandusklastri tegevusi on tutvustatud ka meie tootjatele. 31. augustil toimus viinamarjakasvatuse esitluspäev. Esitluspäeval tutvustati eelpool kirjeldatud sügiskatete katset ja erinevaid sorte, mida katsetatakse käesoleva projekti raames viinamäe terrassistandikus. Taimed olid siis kaheaastased ja seni on saanud hinnata ainult sortide talvekindlust ja kasvutugevust. Samuti katsetati talvekatteid. Mäe küljele sobivad meil seni levinud sordid: ’Hasanski Sladki’, ’Rondo’, ’Supaga’, probleemseks on osutunud ’Zilga’. Tootjatele pakkus huvi Põhjamaades levinud ja hinnatud valgeveini sort ’Solaris’. Taimed on edukalt üle elanud kaks talve ja 2019 aastal võib oodata esimest saaki. Võrreldes teiste sortidega oli aga võrsete puitumine halvem ja see võib tekitada probleeme talvekindlusega. Euroopas levinud sordiga ’ Frühburgunder’ (sordi ’Pinot Noir’ kloon) on avamaal aga tõsisemad probleemid. Eelnevatel talvedel on üheaastased oksad kahjustunud ja igal aastal kasvab uus võrse, mis nõrga kasvu tõttu jääb külmaõrnaks.

Hinnang innovatsioonitegevuse eesmärkide saavutamisele, tulemuslikkusele ja elluviimisele

Nii esimese kui teise katseaasta innovatsioonitegevused viidi ellu plaanipäraselt. Selgus kiletunneli kasutamise positiivne mõju viinamarjade küpsemisele ja stabiilse saagikuse tagamisele. Tulemused saadi aga väga jaheda ja vihmase suve puhul. 2018. aasta oli aga väga soe ja põuane ja seetõttu on kindlasti järelduste tegemisel vajalikud mitme aasta andmed.

Innovatsioonitegevuse lõppeesmärgi saavutamise perspektiiv

Innovatsioonitegevuse läbiviimisel ei ole esinenud tõsiseid probleeme. Katsefaktorite mõju on sõltunud oluliselt väga vastandlikest aastatest – 2017 oli vihmane ja jahe, kuid 2018 erakordselt põuane ja soe. Selgunud on ka sordivaliku tähtsus istandiku rajamisel, sest praegu avamaal mitmed euroopa viinapuu sordid on istutusjärgselt kahjustunud, kuid mitte küll surnud.  Seega on seni olnud võimalik näha erinevate sortide käitumist nii soojal põuasel kui ka jahedal vihmasel suvel. Eelnevaid tulemusi arvestades rajati sel kevadel uus sordivõrdluse istandik kiletunnelisse.