Maasikahooaja pikendamine
Teine etapp 2019 – 2020
Innovatsioonitegevuse vahearuanne
Aruande koostas _________
- Elluviidud innovatsioonitegevuse kirjeldus
2019. aastal rajati Tartumaale Haaslava valda Aran PM OÜ kahte kiletunnelisse maasikate maheviljeluskatse sortidega ’ ‘Allegro’ , ‘Polka ‘ ja ‘Sonsation’. Taimed istutati 28 cm vahedega kahte ritta musta kilemultšiga kaetud peenardesse. Peenravahed olid umbrohtumise vältimiseks kaetud geotekstiilkangaga. Katses väetati taimi istutuseelselt ja tilkkastmissüsteemi kaudu ainult maheviljeluses lubatud väetistega. Katses kasutati järgmisi taimekaitsevõtteid: ühe kiletunneli otsad ja küljed kaeti putukavõrguga (edaspidi võrgutunnel). Putukavõrgu silma suurus oli 0,3 x 0,7 mm, et tunnelisse ei pääseks ka ripslased. Teise kiletunneli otsad ja küljed olid avatud (edaspidi avatud tunnel) ning seal kasutati ripslaste püüdmiseks siniseid liimpüüniseid. Maasika-jahukaste vastu kasutati 2019. aastal Carbon Kick Boosterit (rüpsiõlipõhine preparaat) ja väävlit. Mõlema preparaadi kasutamiseks taotleti Põllumajandusametist eriluba, kuna preparaadid ei ole Eestis lubatud taimekaitsevahendite registris. 2020. aastal kasutati maasika- jahukaste vastu preparaati Raptol (rapsiõlipõhine preparaat) ja UV-kiirgust. 2020. aasta kevadel kasutati punase kedriklesta vastu röövlestasid Neoseiulus californicus.
2019. aastal tehti taimede õitsemise ajal kõikidest variantidest leheanalüüsid ja nii 2019. kui 2020. aasta suvel teostati saagiarvestus. Korjatud viljad sorteeriti nelja fraktsiooni: turustatavad viljad (kahjustusteta üle 2 cm diameetriga viljad), ripslase kahjustusega viljad, jahukaste kahjustusega viljad ja muu praak (väikesed, seemnenäki kahjustusega, nutthallitusega vm defektidega viljad). 2020. aastal ei esinenud külma kevade tõttu ripslase kahjustust, siis korjati eraldi maasikalest a kahjustusega viljad. Igas korjes loeti ja kaaluti turustatavad viljad ja arvutati keskmine vilja mass. Andmed analüüsiti ja andmete põhjal teostati ka finantsmajanduslik analüüs.
- Hinnang innovatsioonitegevuse eesmärkide saavutamisele, tulemuslikkusele ja elluviimisele
Kõik tegevused on ellu viidud plaanipäraselt ja läbitud etapi eesmärgid on saavutatud. Esimese kahe aasta eesmärgiks oli välja selgitada maheviljeluses kasvatatud erinevate maasikasortide kvaliteetse saagi osakaal kiletunnelis erinevaid taimekaitsevõtteid kasutades. Kahe saagiaasta tulemused on mõnevõrra erinevad, kuna on mõjutatud katseaasta ilmastikust ja taime vanusest. Esimesel aastal andsid ’Polka’ ja ’Sonsation’ võrdselt nii kogusaaki kui turustatavat saaki; ’Allegro’ saagikus jäi oluliselt madalamaks. Samas oli turustatava saagi osakaal ’Allegro’ puhul kõige suurem: võrgutunnelis 75% ja avatud tunnelis 69% kogusaagist. ’Polka’ andis protsentuaalselt kõige vähem turustatavat saaki: võrgutunnelis 55% ja avatud tunnelis ainult 48%. Kuna ’Polka’ on kõige pehmemate viljadega, kahjustas seda sorti kõige enam seemnenäkk. Arvestades, et maasika puhul tuleb ära korjata ka kõik kahjustustega ja riknenud viljad, siis tuli ’Polka’ puhul teha kõige rohkem ebameeldivat ja tulutut tööd. ’Sonsationi’ turustatava saagi osakaal oli mõlemas tunnelis 64%. Putukavõrgu kasutamine vähendas küll ripslase kahjustust, kuid suurendas jahukaste kahjustust võrgutunneli kõrgema õhutemperatuuri ja õhuniiskuse tõttu. Sinised liimpüünised ei osutunud ripslase püüdmisel efektiivseks. Esimese aasta tulemuste põhjal osutus maheviljeluses kasvatamiseks sobivaimaks sort ’Sonsation’.
Teise aasta tulemusi mõjutas oluliselt ekstreemne ilmastik: soe aprill ja külm maikuu ning väga soe juuni teine pool. Aprilli keskel oli tunnelites juba nii soe, et oli märgata punase kedriklesta aktiivset tegutsemist. Punase kedriklesta tõrjeks toodi katsesse röövlest Neoseiulus californicus, kes hävitas väga efektiivselt punase kedriklesta populatsiooni. Külma maikuu tõttu ei kahjustanud maasikaid õitsemise ajal ripslased. Samas tuli ilma putukavõrguta tunnelis öökülmakahjustuste vältimiseks tunneli külgi ja otsi hoida pikemalt kilega kaetuna ja see tõstis päeval tunneli temperatuuri ning õhuniiskust sedavõrd, et jahukaste kahjustus oli sel aastal avatud tunnelis oluliselt suurem kui võrgutunnelis. Kuna ’Sonsation’ on jahukastele kõige enam vastuvõtlik, oli sellel sordi viljadel avatud tunnelis jahukaste kahjustust 20%, samas kui võrgutunnelis oli jahukaste kahjustusega vilju vaid 2,6%. Kuna juuni teine pool oli väga soe, siis tõusis võrgutunnelis temperatuur päeval maasikataimede jaoks ebasoodsalt kõrgele ning kõikide sortide puhul jäi teisel aastal võrgutunnelis saak oluliselt väiksemaks kui avatud tunnelis.
Teisel katseaastal oli saagikuse osas positiivseks üllatajaks ’Allegro’, mis andis avatud tunnelis kogusaaki isegi enam kui ’Polka’ (vastavalt 577 ja 536 g/taim). ’Sonsation’ oli küll jätkuvalt kõige saagikam (avatud tunnelis kogusaak 657 g/taim) kuid kuna ’Allegro’ on jahukastekindel, siis turustatavat saaki saadi ’Allegrolt’ protsentuaalselt kõige enam (82%) ja kokkuvõttes andsid ’Allegro’ ja ’Sonsation’ avatud tunnelis samaväärse koguse turustatavat saaki (joonis 1).
Joonis 1. Erinevate maasikasortide turustav saak (g/taim) maheviljeluskatses 2020. aastal (teise aasta istandus) sõltuvalt kiletunneli tüübist (avatud tunnelil otsad ja küljed avatud, võrgutunnelil kaetud putukavõrguga). Erinevad tähed tulpadel tähistavad statistiliselt olulist erinevust.
Kahe katseaasta põhjal saab mahetootmises soovitada sorte ’Allegro’ ja ’Sonsation’, kuid mitte sorti ’Polka’. Taimekaitsevõtetest toimisid röövlestad väga hästi punase kedriklesta tõrjeks. Tunneli katmine putukavõrguga kaitses küll taimi ripslase eest, kuid arvestades jahukastest soodustavat mõju ja suurt kulu võrgule ja klambritele, ei osutunud see majanduslikult tasuvaks.
- Innovatsioonitegevuse lõppeesmärgi saavutamise perspektiiv
Innovatsioonitegevuse lõppeesmärgi saavutamise perspektiiv on hea, sest kaks esimest aastat on katsed väga hästi õnnestunud ja juba on olemas olulist infot sobivate sortide ja paremini töötavate taimekaitsevõtete kohta.
Järgmisel kahel aastal katsetatakse erinevaid taimekaitsevõtteid avamaale rajatavas maheviljeluskatses. Katseks on maa ette valmistatud ja taimed on tellitud. Istandik rajatakse 2021. aasta kevadel.
Avamaal saab peamiseks probleemiks olema hahkhallituse tõrje ja ripslase tõrje. Võimalikke riske katse ebaõnnestumiseks on avamaal rohkem (näiteks ei ole välistatud rahekahjustus või vihmakahjustus). Riskide maandamiseks võetakse katsesse erineva valmimisajaga sordid, et ebasoodsad ilmastikutingimused ei saaks kahjustada kõiki õisi või vilju.